Tamsar: autode erimärgistamise plaan võib tekitada maksumaksjates kiusatusi ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium on välja töötanud ettepaneku, mis peaks lihtsustama firmaautode erakasutuse maksustamist. See tähendaks ettevõtte jaoks sõite tegevate autode erimärgistamist, mis aga võib panna inimesi maksudest kõrvale hiilima.

Kui praegu on ettevõtetes nii sega- kui ka erakasutuses olevad autod täpselt samasugused, siis rahandusministeerium arvab, et autol peaks olema erimärgis, mis näitaks, et ettevõte kasutab sõidukit vaid vajalikeks sõitudeks. Seda ka selle pärast, et ettevõtluses kasutataval autol on märgatav võit segakasutuses olevate autode ees. Nimelt ettevõtluseks mõeldud autodel on ka rahaline eelis, sest nad saavad tagasi 100% käibemaksu ja nad ei maksa erisoodustusmaksu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Loomulikult, kui me vaatame autosid, mis on vaid 100% ettevõtluses, siis võrreldes neid siis nö erasõite tegevate segakasutusautodega, siis neil peab kindlasti olema mingi omavaheline vahe sees. Ja seal on ka maksuline erinevus olemas, et need autod, mis on vaid siis juriidilise isiku sõitudeks, ainult ettevõtlussõitudeks, nendel on tuntav eelis ka rahalise poole pealt. Nad saavad tagasi 100% käibemaksu riigilt ja nad ei maksa mitte ühtegi senti erisoodustusmaksu," selgitas rahandusminister Sven Sester.

Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar arvab, et erimärgise puhul võib tekkida oht, et inimesed hakkavad autodele märgiseid vaid maksudest kõrvale hiilimiseks panema.

"Meie analüüside põhjal on nüüd praegu kehtima hakkav maksumäär siiski liiga kõrge ehk see kiusatus püüda makse vältida läbi selle, et näidata autosid ainult ettevõtluses kasutatavatena ja tegelikult kasutada neid ka erasõitudeks, see oht on olemas," nentis Tamsar.

Rahandusminister Sesteri sõnul on praegune kondikava paika pandud koostöös erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit. Sügisel tahab rahandusminister jõuda eelnõuni, aga selleks on vaja veel konsulteerida kõikide osapooltega, et saada kõikidele küsimustele vastused ja siis juba edasi minna.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema