Tamsar: autode erimärgistamise plaan võib tekitada maksumaksjates kiusatusi ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium on välja töötanud ettepaneku, mis peaks lihtsustama firmaautode erakasutuse maksustamist. See tähendaks ettevõtte jaoks sõite tegevate autode erimärgistamist, mis aga võib panna inimesi maksudest kõrvale hiilima.

Kui praegu on ettevõtetes nii sega- kui ka erakasutuses olevad autod täpselt samasugused, siis rahandusministeerium arvab, et autol peaks olema erimärgis, mis näitaks, et ettevõte kasutab sõidukit vaid vajalikeks sõitudeks. Seda ka selle pärast, et ettevõtluses kasutataval autol on märgatav võit segakasutuses olevate autode ees. Nimelt ettevõtluseks mõeldud autodel on ka rahaline eelis, sest nad saavad tagasi 100% käibemaksu ja nad ei maksa erisoodustusmaksu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Loomulikult, kui me vaatame autosid, mis on vaid 100% ettevõtluses, siis võrreldes neid siis nö erasõite tegevate segakasutusautodega, siis neil peab kindlasti olema mingi omavaheline vahe sees. Ja seal on ka maksuline erinevus olemas, et need autod, mis on vaid siis juriidilise isiku sõitudeks, ainult ettevõtlussõitudeks, nendel on tuntav eelis ka rahalise poole pealt. Nad saavad tagasi 100% käibemaksu riigilt ja nad ei maksa mitte ühtegi senti erisoodustusmaksu," selgitas rahandusminister Sven Sester.

Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar arvab, et erimärgise puhul võib tekkida oht, et inimesed hakkavad autodele märgiseid vaid maksudest kõrvale hiilimiseks panema.

"Meie analüüside põhjal on nüüd praegu kehtima hakkav maksumäär siiski liiga kõrge ehk see kiusatus püüda makse vältida läbi selle, et näidata autosid ainult ettevõtluses kasutatavatena ja tegelikult kasutada neid ka erasõitudeks, see oht on olemas," nentis Tamsar.

Rahandusminister Sesteri sõnul on praegune kondikava paika pandud koostöös erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit. Sügisel tahab rahandusminister jõuda eelnõuni, aga selleks on vaja veel konsulteerida kõikide osapooltega, et saada kõikidele küsimustele vastused ja siis juba edasi minna.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: