Michal: riigifirmade ühendamine vähendaks nõukogude politiseeritust ({{commentsTotal}})

Kristen Michal
Kristen Michal Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandusminister Kristen Michal ei nõustu riigikogu liikme Urve Palo hinnanguga, et riigile kuuluvate transpordiinfrastruktuuriettevõtete koondamine ühe valdusettevõtte alluvusse võitu ei anna, ministri sõnul võimaldab selline konsolideerimine vähendada politiseeritust nõukogudes.

"Oleks kurb ja nõder idee loobuda riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise korrastamisest. Ma ei saa väita, et poleks oodanud vastasseisu plaanile korda luua, kuid et see ühe erakonna juhtideoloogi kaudu ennast ilmutab on siiski üllatav," ütles Michal BNS-ile.

"Erinevalt Urve Palo väidetust et ole OECD Eesti puhul viidanud juhtimistasandite paljususele, vastupidi – Eestile on monitooringutes kaks korda tehtud märkusi, et nõukogud on liigselt politiseeritud ja kontserni moodustamisega eraldataksegi poliitiline ehk emaettevõtte ja äriline ehk tütarettevõttete nõukogude juhtumine," lisas minister.

"Oleme pea aasta ja koos kümnete inimestega, valmistanud ette majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala ettevõtete koondamist ühte väärtusahelasse. Tutvustanud seda erinevates faasides nii valitsuskabinetile kui avalikkusele. Materjalid on samuti avalikud," märkis Michal.

Põhjused, miks on vaja muutusi, on tema sõnul ilmsed – esimene eesmärk on parem omanikupoolne kontroll riigile kuuluvate ettevõtete üle. "Kontserni mudeli kavandamisel oleme lähtunud just erasektori parimatest praktikatest, kuulanud ja küsinud nõu riigikontrollist ja paljudelt asjatundjatelt," lisas ta.

"Teine eesmärk – kui maksumaksja omab teatud vara, näiteks taristust strateegilistel põhjustel, peab see olema kasutuses ning tooma siis ka tulu. Väga konservatiivselt arvutades annab loodav valdusettevõte tulu maksumaksjale juurde 9–14 miljonit aastas. See on arvestav summa, ning veelkord, konservatiivselt arvutatud. Kui Hiiumaa alt naftat leiame, siis võime loobuda tulu taotlemisest riigieelarvesse, enne mitte. Olen seisukohal, et riigi vara peab olema hästi juhitud ja vara efektiivselt kasutatud," ütles Michal.

"Kolmandaks – kaubaveo, transiidi valdkonnas on dekaade unistatud koostööst ja ühtsest väärtusahelast. Lõpuks ometi on see käima läinud, alustades riigile kuuluvatest ettevõtetest mõeldakse ühiselt, kuidas selles valdkonnas tuua kaupa ja tulu juurde kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Kaubatulude suurenemine vähendab ka maksumaksja kulutusi riigile kuuluva taristu ülalpidamiseks," rääkis Michal.

"Neljandaks – valdusettevõte, mille varade väärtus on suurusjärgus 1,2 miljardit ning töötajaid üle 2700, saab paljudes asjades olla tõhusam ning pakkuda ka töötajatele paremaid arenguvõimusi. Loodavas transpordi- ja taristu valdusettevõttes oleks näiteks rohkem kui 200 ehitus/kinnisvara valdkonna inimest. Kui vaadata RKAS-i [Riigi Kinnisvara AS], siis olukorras, kus mahud on neli korda väiksemad, on selles valdkonnas rohkem tegutsejaid – see tähendab, et tõhusust on siiski varjul ja meil on võimalik kas suurendada tulemusi või kasutada inimesi muude projektide algatamisel," ütles Michal.

Ta märkis, et põhjusi on veel, kasvõi teadmine, et transiidis võistleme Läti ja Soomega ning meil on hulk tööd teha, et saada neist hinnalt paremaks. "Eesmärgist riigiettevõtete juhtimist korrastada, sisekontrolli tõhustada, finantsjuhtimist kokku tuua ma loobuda ei saa. See on põhimõtteline muutus, mida on ammu Eestis oodatud ning kirjeldatud alates kasvõi juba Raasukese, Raukase, Perli tööst aastaid tagasi," ütles Michal.

"Reformi on aasta põhjalikult ja laiapõhjaliselt ette valmistatud ning sel on avalikkuse toetus. Kui aus olla, siis alternatiiv muudatuste tegemisel on öelda, et enam paremini ei saa, kontroll ei pea olema parem ning lisatulu riigile kuuluvalt varalt pole otsida vaja. Ja see oleks nõder mõte Eesti majandusministrilt, praeguselt või endiselt," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluva riigikogu liikme ja endise majandusministri Urve Palo hinnangul ei anna plaan riiklikud transpordi infrastruktuuriettevõtted ühe valdusfirma alluvusse ühendada mastaabisäästu.

"Väga raske on ette kujutada seda efektiivsust või mastaabisäästu, mida peaks tooma endaga kaasa transpordisektori ettevõtete liitmine. Lennujaamade haldamine, hanked, personal, finantseerimine on täiesti erinev raudtee või sadamate omast," ütles Palo sotsiaalmeedia vahendusel.

Neljapäeval toimunud kabinetiistungil arutas valitsus riiklike transpordietevõtete ühe valdusfirma alluvusse ühendamise plaani. Otsust, kas kavaga edasi minna valitsus veel ei langetanud ning arutelu jätkub tõenäoliselt järgmisel nädalal.

Plaani kohaselt võiks ministeerium liikuda edasi kavaga asutada valdusettevõte, mille alla viiakse AS Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid ja AS Tallinna Lennujaam, lisaks moodustatakse AS Eesti Loots baasil uus laevaettevõte ning raudtee valdusettevõte, mille alla kuuluvad AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema