Michal: riigifirmade ühendamine vähendaks nõukogude politiseeritust ({{commentsTotal}})

Kristen Michal
Kristen Michal Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandusminister Kristen Michal ei nõustu riigikogu liikme Urve Palo hinnanguga, et riigile kuuluvate transpordiinfrastruktuuriettevõtete koondamine ühe valdusettevõtte alluvusse võitu ei anna, ministri sõnul võimaldab selline konsolideerimine vähendada politiseeritust nõukogudes.

"Oleks kurb ja nõder idee loobuda riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise korrastamisest. Ma ei saa väita, et poleks oodanud vastasseisu plaanile korda luua, kuid et see ühe erakonna juhtideoloogi kaudu ennast ilmutab on siiski üllatav," ütles Michal BNS-ile.

"Erinevalt Urve Palo väidetust et ole OECD Eesti puhul viidanud juhtimistasandite paljususele, vastupidi – Eestile on monitooringutes kaks korda tehtud märkusi, et nõukogud on liigselt politiseeritud ja kontserni moodustamisega eraldataksegi poliitiline ehk emaettevõtte ja äriline ehk tütarettevõttete nõukogude juhtumine," lisas minister.

"Oleme pea aasta ja koos kümnete inimestega, valmistanud ette majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala ettevõtete koondamist ühte väärtusahelasse. Tutvustanud seda erinevates faasides nii valitsuskabinetile kui avalikkusele. Materjalid on samuti avalikud," märkis Michal.

Põhjused, miks on vaja muutusi, on tema sõnul ilmsed – esimene eesmärk on parem omanikupoolne kontroll riigile kuuluvate ettevõtete üle. "Kontserni mudeli kavandamisel oleme lähtunud just erasektori parimatest praktikatest, kuulanud ja küsinud nõu riigikontrollist ja paljudelt asjatundjatelt," lisas ta.

"Teine eesmärk – kui maksumaksja omab teatud vara, näiteks taristust strateegilistel põhjustel, peab see olema kasutuses ning tooma siis ka tulu. Väga konservatiivselt arvutades annab loodav valdusettevõte tulu maksumaksjale juurde 9–14 miljonit aastas. See on arvestav summa, ning veelkord, konservatiivselt arvutatud. Kui Hiiumaa alt naftat leiame, siis võime loobuda tulu taotlemisest riigieelarvesse, enne mitte. Olen seisukohal, et riigi vara peab olema hästi juhitud ja vara efektiivselt kasutatud," ütles Michal.

"Kolmandaks – kaubaveo, transiidi valdkonnas on dekaade unistatud koostööst ja ühtsest väärtusahelast. Lõpuks ometi on see käima läinud, alustades riigile kuuluvatest ettevõtetest mõeldakse ühiselt, kuidas selles valdkonnas tuua kaupa ja tulu juurde kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Kaubatulude suurenemine vähendab ka maksumaksja kulutusi riigile kuuluva taristu ülalpidamiseks," rääkis Michal.

"Neljandaks – valdusettevõte, mille varade väärtus on suurusjärgus 1,2 miljardit ning töötajaid üle 2700, saab paljudes asjades olla tõhusam ning pakkuda ka töötajatele paremaid arenguvõimusi. Loodavas transpordi- ja taristu valdusettevõttes oleks näiteks rohkem kui 200 ehitus/kinnisvara valdkonna inimest. Kui vaadata RKAS-i [Riigi Kinnisvara AS], siis olukorras, kus mahud on neli korda väiksemad, on selles valdkonnas rohkem tegutsejaid – see tähendab, et tõhusust on siiski varjul ja meil on võimalik kas suurendada tulemusi või kasutada inimesi muude projektide algatamisel," ütles Michal.

Ta märkis, et põhjusi on veel, kasvõi teadmine, et transiidis võistleme Läti ja Soomega ning meil on hulk tööd teha, et saada neist hinnalt paremaks. "Eesmärgist riigiettevõtete juhtimist korrastada, sisekontrolli tõhustada, finantsjuhtimist kokku tuua ma loobuda ei saa. See on põhimõtteline muutus, mida on ammu Eestis oodatud ning kirjeldatud alates kasvõi juba Raasukese, Raukase, Perli tööst aastaid tagasi," ütles Michal.

"Reformi on aasta põhjalikult ja laiapõhjaliselt ette valmistatud ning sel on avalikkuse toetus. Kui aus olla, siis alternatiiv muudatuste tegemisel on öelda, et enam paremini ei saa, kontroll ei pea olema parem ning lisatulu riigile kuuluvalt varalt pole otsida vaja. Ja see oleks nõder mõte Eesti majandusministrilt, praeguselt või endiselt," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluva riigikogu liikme ja endise majandusministri Urve Palo hinnangul ei anna plaan riiklikud transpordi infrastruktuuriettevõtted ühe valdusfirma alluvusse ühendada mastaabisäästu.

"Väga raske on ette kujutada seda efektiivsust või mastaabisäästu, mida peaks tooma endaga kaasa transpordisektori ettevõtete liitmine. Lennujaamade haldamine, hanked, personal, finantseerimine on täiesti erinev raudtee või sadamate omast," ütles Palo sotsiaalmeedia vahendusel.

Neljapäeval toimunud kabinetiistungil arutas valitsus riiklike transpordietevõtete ühe valdusfirma alluvusse ühendamise plaani. Otsust, kas kavaga edasi minna valitsus veel ei langetanud ning arutelu jätkub tõenäoliselt järgmisel nädalal.

Plaani kohaselt võiks ministeerium liikuda edasi kavaga asutada valdusettevõte, mille alla viiakse AS Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid ja AS Tallinna Lennujaam, lisaks moodustatakse AS Eesti Loots baasil uus laevaettevõte ning raudtee valdusettevõte, mille alla kuuluvad AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: