NATO liidrid kuulutasid välja raketikilbi esialgse operatiivvõime ({{commentsTotal}})

Püüdurrakettide rajatis Rumeenias Deveselu baasis.
Püüdurrakettide rajatis Rumeenias Deveselu baasis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Varssavisse tippkohtumisele kogunenud NATO liidrid kuulutasid reedel välja alliansi ballistilise raketitõrjesüsteemi esialgse operatiivvõime.

"See tähendab, et USA laevad Hispaanias, radar Türgis ning püüdurrakettide rajatis Rumeenias on nüüd suutelised töötama koos NATO juhtimise all," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

USA rajab Euroopasse maapealsetel ja merel asuvatel raketitõrjekompleksidel põhinevat raketitõrjesüsteemi, mis on NATO väitel osa kilbist, mis kaitseb Euroopat ja Ühendriike Lähis-Idast lähtuvate ballistiliste rakettide eest.

Venemaa näeb Ühendriikide raketikilbis ohtu oma julgeolekule, ehkki USA ja NATO on korduvalt kinnitanud, et see ei ole suunatud Moskva vastu.

NATO liikmesriikide juhid lubasid tugevdada oma küberkaitsevõimeid ja tunnistasid küberruumi uueks operatiivdomeeniks. "See tähendab meie võrkude, missioonide ja operatsioonide paremat kaitset ning suuremat tähelepanu küberväljaõppele ja -planeerimisele," lausus Stoltenberg.

Liidrid kinnitasid kaitsekulutuste tõstmise ja rahaliste vahendite sihipärasema kasutamise vajadust. Peasekretäri sõnul oli 2015. aasta üle pika aja esimene, mil kaitsekulutused tegid läbi tagasihoidliku tõusu. Tema hinnangul tõusevad liikmesmaade kaitse-eelarved 2016. aastal veel kolm protsenti ehk kaheksa miljardit USA dollarit.

"Meil on veel pikk tee minna, kuid usun, et oleme pööranud uue lehekülje," lausus Stoltenberg.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: