NATO liidrid kuulutasid välja raketikilbi esialgse operatiivvõime ({{commentsTotal}})

Püüdurrakettide rajatis Rumeenias Deveselu baasis.
Püüdurrakettide rajatis Rumeenias Deveselu baasis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Varssavisse tippkohtumisele kogunenud NATO liidrid kuulutasid reedel välja alliansi ballistilise raketitõrjesüsteemi esialgse operatiivvõime.

"See tähendab, et USA laevad Hispaanias, radar Türgis ning püüdurrakettide rajatis Rumeenias on nüüd suutelised töötama koos NATO juhtimise all," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

USA rajab Euroopasse maapealsetel ja merel asuvatel raketitõrjekompleksidel põhinevat raketitõrjesüsteemi, mis on NATO väitel osa kilbist, mis kaitseb Euroopat ja Ühendriike Lähis-Idast lähtuvate ballistiliste rakettide eest.

Venemaa näeb Ühendriikide raketikilbis ohtu oma julgeolekule, ehkki USA ja NATO on korduvalt kinnitanud, et see ei ole suunatud Moskva vastu.

NATO liikmesriikide juhid lubasid tugevdada oma küberkaitsevõimeid ja tunnistasid küberruumi uueks operatiivdomeeniks. "See tähendab meie võrkude, missioonide ja operatsioonide paremat kaitset ning suuremat tähelepanu küberväljaõppele ja -planeerimisele," lausus Stoltenberg.

Liidrid kinnitasid kaitsekulutuste tõstmise ja rahaliste vahendite sihipärasema kasutamise vajadust. Peasekretäri sõnul oli 2015. aasta üle pika aja esimene, mil kaitsekulutused tegid läbi tagasihoidliku tõusu. Tema hinnangul tõusevad liikmesmaade kaitse-eelarved 2016. aastal veel kolm protsenti ehk kaheksa miljardit USA dollarit.

"Meil on veel pikk tee minna, kuid usun, et oleme pööranud uue lehekülje," lausus Stoltenberg.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: