Kaljurand: NATO ja Euroopa Liit peavad koostööd tihendama ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand.
Marina Kaljurand. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Viimastel aastatel esile kerkinud väljakutsed on näidanud, et NATO ja Euroopa Liit peavad koostööd tihendama, ütles eile Varssavi tippkohtumiste raames toimunud NATO välisministrite õhtusöögil osalenud välisminister Marina Kaljurand.

Välisministrid arutasid õhtusöögil koos Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Frederica Mogherini ning viie lähima alliansi partneriga ühiseid julgeolekualaseid väljakutseid.

"NATO ja Euroopa Liidu liikmesus on Eesti julgeoleku alustalad. Viimastel aastatel esile kerkinud väljakutsed, sealhulgas nii Venemaa agressioon Ukraina vastu kui ka rändekriis on näidanud, et kaks organisatsiooni saavad ja peavad koostööd tihendama,“ rõhutas Kaljurand.

Samuti tervitas ta NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ühisdeklaratsiooni, mis kutsus organisatsioone üles tõhustama tööd hübriidohtudega võitlemisel, parandama strateegilise kommunikatsiooni võimeid ning läbi viima koordineeritud õppuseid.

„Ühisdeklaratsioon on oluline teetähis NATO ja ELi koostöö tõhustamisel. Soovime koostööd kindlasti muuta veel palju praktilisemaks – üks hea näide on hiljutine NATO ja ELi vaheline lepe küberjulgeoleku info vahetuseks,“ lisas minister.

Välisministrite õhtusöögile olid lisaks NATO liitlastele ning ELi kõrgele esindajale kutsutud Rootsi, Soome, Gruusia, Jordaania ja Austraalia välisministrid. Viis riiki on alates 2014. aasta Walesi tippkohtumisest ametlikult NATO lähimad partnerid, kellega koostöö on toetanud NATO tegevusi.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: