Kohalikud pelgavad Hiiumaale kerkiva meretuulikupargi mõju keskkonnale ({{commentsTotal}})

Hiiumaa on esimene Eesti maakond, mis kehtestas oma merealade planeeringu. Kohalik MTÜ muretseb aga, et sellega on antud luba maailma võimsaima meretuulikupargi rajamiseks, mis tooks nende hinnangul koos sellega püsti pandavate kõrgepingeliinidega kaasa tõsise kahju Hiiumaa elukeskkonnale.

Planeering määras alad Hiiumaad ümbritsevas meres, kuhu tuulikuid rajada võiks. Kui praegu on maailma suurim tegutsev meretuulikute park Suurbritannia rannikust 20 kilomeetri kaugusele jääv 630 MW võimsusega ja 175 tuulikuga London Array, siis Nelja Energia poolt Hiiumaale plaanitavas Loode-Eesti meretuulepargis oleks 100-160 tuulikut ja selle võimsus oleks 700-1100 megawatti ning see asuks 12 kilomeetri kaugusel rannikust.

"Hiiumaa kaotaks oma väiksuse võlu. Ta muutuks tööstuspiirkonnaks, siin ei oleks seda rahu ja ilu, mida me oleme võinud nautida," ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi tuulikute täpne suurus pole veel teada, kardab osa hiidlasi, et sinna võivad tulla ligi 150-meetrise rootori läbimõõduga tuulikud. Tuulepargi arendaja sõnul on 12-kilomeetrine kaugus enam kui piisav, sest mitmed maismaal asuvad tuulepargid on elamutele kordades lähemal.

"Et tuulepark, mis asub niisugusest tavalisest tuulepargist 20 korda kaugemal, on liiga lähedal, siis mis ma oskan selle kohta öelda? Selliseid hüpoteese võib püstitada, aga sellel mitte mingisugust tõepõhja ju taga ei ole," kinnitas tuulikupargi arendaja 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Konkreetseid tõendeid selle kohta, et nii suur tuulepark mõjub inimeste tervisele negatiivselt ka nii kaugelt, ei ole. MTÜ Hiiu Tuul on aga pigem skeptiline ning ei soovi, et Hiiumaast saaks selles küsimuses katsejänes.

"Me muretseme sellepärast, et meie keskkond saab kahustatud, meie loodus saab kahjustatud, et rikutakse pöördumatult ära maailmas ainulaadne piirkond," selgitas Talts.

Tuulepargi projekteerimise käigus tuleb planeeringu kohaselt teha täiendavad uuringud, mis peaksid andma juba vastused küsimustele, kuidas võivad konkreetset tüüpi tuulikud mõjuda kaladele, lindudele ja ka merel tehtavale radariseirele.


"Mina võin praegu kindla veendumusega öelda, et selle planeeringuga on kaitstud nii keskkonnahuvid, Eesti riigikaitse huvid kui ka kõikide hiidlaste huvid," ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja.

MTÜ Hiiu Tuul seda seisukohta ei jaga ja selle esindaja kinnitas, et on valmis planeeringu kohtus vaidlustama.

Arendaja sõnul oleks projekti maksumus umbes kaks miljardit eurot. Võimalikud investorid ja toodetud elektrienergia kliendid loodetakse leida rahvusvaheliselt turult.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: