Kohalikud pelgavad Hiiumaale kerkiva meretuulikupargi mõju keskkonnale ({{commentsTotal}})

Hiiumaa on esimene Eesti maakond, mis kehtestas oma merealade planeeringu. Kohalik MTÜ muretseb aga, et sellega on antud luba maailma võimsaima meretuulikupargi rajamiseks, mis tooks nende hinnangul koos sellega püsti pandavate kõrgepingeliinidega kaasa tõsise kahju Hiiumaa elukeskkonnale.

Planeering määras alad Hiiumaad ümbritsevas meres, kuhu tuulikuid rajada võiks. Kui praegu on maailma suurim tegutsev meretuulikute park Suurbritannia rannikust 20 kilomeetri kaugusele jääv 630 MW võimsusega ja 175 tuulikuga London Array, siis Nelja Energia poolt Hiiumaale plaanitavas Loode-Eesti meretuulepargis oleks 100-160 tuulikut ja selle võimsus oleks 700-1100 megawatti ning see asuks 12 kilomeetri kaugusel rannikust.

"Hiiumaa kaotaks oma väiksuse võlu. Ta muutuks tööstuspiirkonnaks, siin ei oleks seda rahu ja ilu, mida me oleme võinud nautida," ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi tuulikute täpne suurus pole veel teada, kardab osa hiidlasi, et sinna võivad tulla ligi 150-meetrise rootori läbimõõduga tuulikud. Tuulepargi arendaja sõnul on 12-kilomeetrine kaugus enam kui piisav, sest mitmed maismaal asuvad tuulepargid on elamutele kordades lähemal.

"Et tuulepark, mis asub niisugusest tavalisest tuulepargist 20 korda kaugemal, on liiga lähedal, siis mis ma oskan selle kohta öelda? Selliseid hüpoteese võib püstitada, aga sellel mitte mingisugust tõepõhja ju taga ei ole," kinnitas tuulikupargi arendaja 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Konkreetseid tõendeid selle kohta, et nii suur tuulepark mõjub inimeste tervisele negatiivselt ka nii kaugelt, ei ole. MTÜ Hiiu Tuul on aga pigem skeptiline ning ei soovi, et Hiiumaast saaks selles küsimuses katsejänes.

"Me muretseme sellepärast, et meie keskkond saab kahustatud, meie loodus saab kahjustatud, et rikutakse pöördumatult ära maailmas ainulaadne piirkond," selgitas Talts.

Tuulepargi projekteerimise käigus tuleb planeeringu kohaselt teha täiendavad uuringud, mis peaksid andma juba vastused küsimustele, kuidas võivad konkreetset tüüpi tuulikud mõjuda kaladele, lindudele ja ka merel tehtavale radariseirele.


"Mina võin praegu kindla veendumusega öelda, et selle planeeringuga on kaitstud nii keskkonnahuvid, Eesti riigikaitse huvid kui ka kõikide hiidlaste huvid," ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja.

MTÜ Hiiu Tuul seda seisukohta ei jaga ja selle esindaja kinnitas, et on valmis planeeringu kohtus vaidlustama.

Arendaja sõnul oleks projekti maksumus umbes kaks miljardit eurot. Võimalikud investorid ja toodetud elektrienergia kliendid loodetakse leida rahvusvaheliselt turult.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.