Luik: tegelik töö algab alles pärast tippkohtumist ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et NATO on ühtne, mida näitab ka otsus paigutada liitlasväed Balti riikidesse. Eesti jaoks aga tegelik töö alles nüüd algab.

NATO tippkohtumisel rõhutatakse alliansi ühtsust ja otsitakse tasakaalu, kuidas Venemaaga suhelda, sellal kui maailma ajakirjandus raporteerib mõradest riikidevahelises sõjalises koostöös.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et ühtsustunne on siiski väga hea.

"Raske oleks leida paremat märki ühtsusest, kui see, et riigid on otsustanud kokku panna oma relvajõud, otsustades saata nad mitte kaugele Vene piirist. Kui mõnedele riikidele tuleb see otsus lihtsamalt, siis paljudele riikide on see kindlasti hiigelsuur samm. Nii et ma usun, et see ühtsuse pool on korras," kinnitas Luik.

"NATO on ju riikide poolt kokku pandud allianss. Kui vaatame uudiseid, mis tulevad Saksamaalt või Prantsusmaalt, siis on selge, et Vene-poliitika on seal juba sisepoliitilise vaidluse objekt," selgitas Luik. Ta rõhutas, et ühtsus on olemas, ent riigiti on käimas ka tugev sisepoliitiline debatt Vene teemal.

Otsus sündis pika töö tulemusel

Luik kinnitas, et NATO otsus väed Balti riikidesse saata tuli tugeva selgitustöö tulemusena ning tee selle otsuseni ei kulgenud kergelt.

"Loomulikult selle viimase lükke tegi Venemaa ise, kes, rünnates Ukrainat, viis kõigi inimesteni, kes võisid enne kahelda, et Balti riikide kaitse kohalike vägadega on tegelikult ainus võimalus. Aga selleks, et nii kaugele jõuti, oli enne kriisi tehtud ära suur töö, moodustatud intellektuaalne raamistik, et inimesed tuleksid niisuguse mõtte peale, et nad oleksid valmis tegutsema," andis Luik protsessidest aimu.

Luige sõnul aitas otsuseni jõuda see, et Eesti on käitunud hea partnerina.

"Väga paljud Eesti sõdurid on hukkunud Afganistanis ja Iraagis. Me alati rõhutasime, et meie võitleme seal oma liitlaste eest, ühise julgeoleku eest, ja täna me näeme, et meie liitlased, kasvõi needsamad britid, on valmis tulema Balti riikidesse ja oma lippu siin maha panema," näitlikustas Luik.

"Alati juhiti meie tähelepanu sellele, et poliitiline olukord ei ole nii pingeline, et heidutust võib tagada teiste vahenditega, õhuturbest piisab jne. Täna on selge, et see on täiesti võimatu. Vaadates Vene vägesid Balti riikide piiri taga, on täiesti selge, et Vene vägesid saab heidutada ainult vägedega, mis asuvad meie territooriumil," kinnitas Luik.

Luik usub, et Balti riikidesse saabuvate vägede mõju ulatub ka üle Balti riikide ja Poola piiride.

Kaitsekeskuse juht avaldas kahetsust, et otsust juba mitu aastat tagasi ei tehtud, kuid oli rahulolev, et see nüüdki vastu võeti.

"See on ka märgiks Moskvale, et ei ole mõtet oma naabritega tüli kiskuda."

Luik tunnustas Ameerika Ühendriikide vägesid, mis tegutsesid kohe, kui olukord nõudis, jäämata NATO otsust ära ootama.

"USA jätab nüüdki Balti riikidesse terve brigaadi, mis hakkab ringi liikuma lisaks NATO vägedele. Liitlased on valmis ka kahepoolselt väga kiirelt tegutsema," kiitis Luik. "Usun, et aastatepikkune töö on ennast nüüd kuhjaga ära tasunud."

Taristu on olemas

Peamine töö algab Eesti jaoks aga alles nüüd, mil otsus vägede toomiseks on vastu võetud.

"Nüüd tuleb see kõik kiirelt käima panna. Peame vaatama, et oleks logistiline baas, kuhu nad paigutada, kus õppusi läbi viia jne - tegelik töö algab pärast tippkohtumist."

Luik kinnitas, et Eestil on korralik taristu Tapa baasi ja Ämari lennuvälja näeol olemas.

Toimetaja: Merilin Pärli



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema