Luik: tegelik töö algab alles pärast tippkohtumist ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et NATO on ühtne, mida näitab ka otsus paigutada liitlasväed Balti riikidesse. Eesti jaoks aga tegelik töö alles nüüd algab.

NATO tippkohtumisel rõhutatakse alliansi ühtsust ja otsitakse tasakaalu, kuidas Venemaaga suhelda, sellal kui maailma ajakirjandus raporteerib mõradest riikidevahelises sõjalises koostöös.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et ühtsustunne on siiski väga hea.

"Raske oleks leida paremat märki ühtsusest, kui see, et riigid on otsustanud kokku panna oma relvajõud, otsustades saata nad mitte kaugele Vene piirist. Kui mõnedele riikidele tuleb see otsus lihtsamalt, siis paljudele riikide on see kindlasti hiigelsuur samm. Nii et ma usun, et see ühtsuse pool on korras," kinnitas Luik.

"NATO on ju riikide poolt kokku pandud allianss. Kui vaatame uudiseid, mis tulevad Saksamaalt või Prantsusmaalt, siis on selge, et Vene-poliitika on seal juba sisepoliitilise vaidluse objekt," selgitas Luik. Ta rõhutas, et ühtsus on olemas, ent riigiti on käimas ka tugev sisepoliitiline debatt Vene teemal.

Otsus sündis pika töö tulemusel

Luik kinnitas, et NATO otsus väed Balti riikidesse saata tuli tugeva selgitustöö tulemusena ning tee selle otsuseni ei kulgenud kergelt.

"Loomulikult selle viimase lükke tegi Venemaa ise, kes, rünnates Ukrainat, viis kõigi inimesteni, kes võisid enne kahelda, et Balti riikide kaitse kohalike vägadega on tegelikult ainus võimalus. Aga selleks, et nii kaugele jõuti, oli enne kriisi tehtud ära suur töö, moodustatud intellektuaalne raamistik, et inimesed tuleksid niisuguse mõtte peale, et nad oleksid valmis tegutsema," andis Luik protsessidest aimu.

Luige sõnul aitas otsuseni jõuda see, et Eesti on käitunud hea partnerina.

"Väga paljud Eesti sõdurid on hukkunud Afganistanis ja Iraagis. Me alati rõhutasime, et meie võitleme seal oma liitlaste eest, ühise julgeoleku eest, ja täna me näeme, et meie liitlased, kasvõi needsamad britid, on valmis tulema Balti riikidesse ja oma lippu siin maha panema," näitlikustas Luik.

"Alati juhiti meie tähelepanu sellele, et poliitiline olukord ei ole nii pingeline, et heidutust võib tagada teiste vahenditega, õhuturbest piisab jne. Täna on selge, et see on täiesti võimatu. Vaadates Vene vägesid Balti riikide piiri taga, on täiesti selge, et Vene vägesid saab heidutada ainult vägedega, mis asuvad meie territooriumil," kinnitas Luik.

Luik usub, et Balti riikidesse saabuvate vägede mõju ulatub ka üle Balti riikide ja Poola piiride.

Kaitsekeskuse juht avaldas kahetsust, et otsust juba mitu aastat tagasi ei tehtud, kuid oli rahulolev, et see nüüdki vastu võeti.

"See on ka märgiks Moskvale, et ei ole mõtet oma naabritega tüli kiskuda."

Luik tunnustas Ameerika Ühendriikide vägesid, mis tegutsesid kohe, kui olukord nõudis, jäämata NATO otsust ära ootama.

"USA jätab nüüdki Balti riikidesse terve brigaadi, mis hakkab ringi liikuma lisaks NATO vägedele. Liitlased on valmis ka kahepoolselt väga kiirelt tegutsema," kiitis Luik. "Usun, et aastatepikkune töö on ennast nüüd kuhjaga ära tasunud."

Taristu on olemas

Peamine töö algab Eesti jaoks aga alles nüüd, mil otsus vägede toomiseks on vastu võetud.

"Nüüd tuleb see kõik kiirelt käima panna. Peame vaatama, et oleks logistiline baas, kuhu nad paigutada, kus õppusi läbi viia jne - tegelik töö algab pärast tippkohtumist."

Luik kinnitas, et Eestil on korralik taristu Tapa baasi ja Ämari lennuvälja näeol olemas.

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: