Mäksale kogunenud uunikumidega tähistati esmakokkutuleku juubelit ({{commentsTotal}})

Lõuna-Eesti teedel liikus poolsada uunikumautot, et tähistada 50 aasta möödumist Eesti esimesest autojuhtide kokkutulekust Tartu lähedal Mäksal. Toonane kogunemine andis tõuke vanatehnika liikumise sünniks Eestis.

Juubeliüritus algas hommikul kell kümme Tartus Emajõe ääres, kui sinna kogunes Lõuna-Eesti vanatehnika klubi eestvõttel üle poolesaja vana auto, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"50 aastat on möödunud sellest, kui tuli esimene autojuhtide-veteranide kokkutulek Mäksal ja mina olin üks nendest ka, kes sellest esimest korda osa võttis. Alguses oli ALMAVÜ Tartu Motoklubi, hiljem tuli AUTOM," meenutas Lõuna-Eesti vanatehnika klubi "Levatek" juhatuse liige Heino Jaanus.

Kogunenud autoomanikud rääkisid oma masinate saamis- ja elulugusid.

"Selgus, et seda autot kasutati metssigade hirmutamiseks. Kevadel, kui kartul maha pandi, viidi ta põlluservadesse, kapott tõsteti üles ja aknad keriti alla ja pandi siis kausid suitsukonidega nii pagasnikusse kui ka kabiini. Ja siis niimoodi ta seal seisis," kirjeldas vanatehnikahuviline Mait Klaassen.

"Kirja järgi on tema GAZ AA, tegelikult peaks ta olema GAZ MM, sest 1946. aastal enam GAZ AA-d ei toodetud. Ta on 1951. aastal antud tollasele EPA-le, praegusele maaülikoolile ja sellest ajast saadik on ta praktiliselt olnud peaaegu pidevalt kasutuses," tutvustas Lõuna-Eesti vanatehnika klubi "Levatek" juhatuse liige Väino Peebo oma masinat.

Et Eesti esimene autojuhtide kokkutulek peeti 1966. aastal Tartumaal Mäksal, jätkus sünnipäev ringsõiduga Mäksa mõisaparki mälestuskivi juurde.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: