Mäksale kogunenud uunikumidega tähistati esmakokkutuleku juubelit ({{commentsTotal}})

Lõuna-Eesti teedel liikus poolsada uunikumautot, et tähistada 50 aasta möödumist Eesti esimesest autojuhtide kokkutulekust Tartu lähedal Mäksal. Toonane kogunemine andis tõuke vanatehnika liikumise sünniks Eestis.

Juubeliüritus algas hommikul kell kümme Tartus Emajõe ääres, kui sinna kogunes Lõuna-Eesti vanatehnika klubi eestvõttel üle poolesaja vana auto, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"50 aastat on möödunud sellest, kui tuli esimene autojuhtide-veteranide kokkutulek Mäksal ja mina olin üks nendest ka, kes sellest esimest korda osa võttis. Alguses oli ALMAVÜ Tartu Motoklubi, hiljem tuli AUTOM," meenutas Lõuna-Eesti vanatehnika klubi "Levatek" juhatuse liige Heino Jaanus.

Kogunenud autoomanikud rääkisid oma masinate saamis- ja elulugusid.

"Selgus, et seda autot kasutati metssigade hirmutamiseks. Kevadel, kui kartul maha pandi, viidi ta põlluservadesse, kapott tõsteti üles ja aknad keriti alla ja pandi siis kausid suitsukonidega nii pagasnikusse kui ka kabiini. Ja siis niimoodi ta seal seisis," kirjeldas vanatehnikahuviline Mait Klaassen.

"Kirja järgi on tema GAZ AA, tegelikult peaks ta olema GAZ MM, sest 1946. aastal enam GAZ AA-d ei toodetud. Ta on 1951. aastal antud tollasele EPA-le, praegusele maaülikoolile ja sellest ajast saadik on ta praktiliselt olnud peaaegu pidevalt kasutuses," tutvustas Lõuna-Eesti vanatehnika klubi "Levatek" juhatuse liige Väino Peebo oma masinat.

Et Eesti esimene autojuhtide kokkutulek peeti 1966. aastal Tartumaal Mäksal, jätkus sünnipäev ringsõiduga Mäksa mõisaparki mälestuskivi juurde.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: