Rõivas: liitlaste kohalolek Eestis saab uueks normaalsuseks ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas jäi Eestile liitlasvägede toomise otsuse toonud NATO tippkohtumisega rahule, kinnitades, et tööõhkkond oli hea ja allianss ühtne.

Lõppenud tippkohtumine oli peaministri kinnitusel Eesti jaoks edukas.

"Eesti võib selle tippkohtumisega kindlasti rahule jääda. Tegemist on ajaloolise tippkohtumisega, mille tulemusena liitlaste kohalolek Eestis saab uueks normaalsuseks. Mei ei räägi enam 100-200 inimesest, vaid juba 1000 inimesest, mis on täiesti arvestatav jõud," kinnitas peaminister.

Rõivase kinnitusel valmistus Eesti tippkohtumiseks pikalt, selleks tehti tööd teinud nii kaitseväes kui ka erinevates riigiametites. "Seda palli mängiti ikka väga-väga pikalt ette ja minu asi peaministrina oli see pall sisse lüüa."

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani on esimesed riigid, kes oma väed Eestisse saadavad. Rõivas rääkis, et kasarmud liitlasvägede majutamiseks tulevad Tapale, Eesti sõjaväelaste kõrvale. Selleks on valitsus rahasummad juba eraldanud.

"Loomulikult on juba käimas ka ettevalmistustööd selleks, et kaitseväe keskpolügoon saaks olla valmis pataljonisuuruse üksuse manööverdusteks ja ka laskeharjutusteks. Me oleme selleks ajaks valmis, kui nad tulevad."

Rõivas kinnitas, et tööõhkkond tippkohtumisel oli väga hea. Ta tajus realistlikkust ohuhinnangutes, samuti avaldati reaalset toetust Ukrainale.

Üksiti teatas peaminister, et küberkaitseteemad tõsteti senisest olulisemaks, nii et NATO küberkaitsekeskus Eestis saab sellele omalt poolt palju kaasa aidata.

Toimetaja: Merilin Pärli



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: