NATO saadetavates pataljonides osalevad riigid on hakanud selguma ({{commentsTotal}})

Luksemburgi sõdurid õppusel.
Luksemburgi sõdurid õppusel. Autor/allikas: armee.lu

Baltimaadesse ja Poola tuleval aastal saadetavatesse NATO rahvusvahelistesse pataljonidesse panustavad riigid on hakanud selguma.

NATO liidrid kiitsid reedel heaks nelja umbes tuhandemehelise rahvusvahelise pataljoni paigutamise igasse Balti riiki ja Poolasse. Igal pataljoni hakkab juhtima üks riik, mida ametlikes dokumentides nimetatakse raamriigiks.

Poola saadetavat pataljoni asub juhtima USA, mis varasematel andmetel panustab üksusesse tuhande sõduriga. Nendega liitub üks kompanii Suurbritanniast ja üks Rumeeniast. Kompaniis on 150-200 sõdurit.

Leedu pinnal tegutsevat pataljoni hakkab juhtima Saksamaa ning sinna panustavateks riikideks on lisaks raamriigile endale Prantsusmaa, Portugal, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Belgia välisminister Didier Reynders ütles laupäeval, et riik panustab vähemalt 150 sõdurit.

Eestisse saadetava pataljoni juhtriigiks on Suurbritannia, mis panustab 500 sõdurit. Nendega liituvad üks kompanii Prantsusmaalt ja üks Taanist. Eesti kaitseministri Hannes Hanso varasemal sõnul panustab Taani kuni 200 ja Prantsusmaa umbes 150 sõdurit.

Lätti paigutatava pataljoni juhtriik on Kanada, mis senistel andmetel saadab üksusesse 450 sõdurit. Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis ütles laupäeval, et üksusesse saadab sõdureid ka Poola, kuid Varssavi pole seda seni kinnitanud. Poola on lubanud saata oma sõdureid ühte Balti riiki.

NATO teatel on kompaniiga lubanud panustada ka Itaalia ja Horvaatia, kuid praegu pole selge, millisesse riiki nad oma üksused saadavad.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: