Lobjakas: Eestisse tulev NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Varssavi tippkohtumisel tehtud otsus saata Eestisse NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede, mis meie kaitsevõimet ega sõjalist tasakaalu reaalselt ei muuda, ütles Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks juhte Ahto Lobjakas.

Lobjakas rääkis raadiosaates, et pressiteate kohaselt peab Suurbritannia moodustama Eestisse pataljoni 2017. aasta lõpuks. Ta tõi välja, et mais ütles kaitseväe juhataja Riho Terras intervjuus Financial Timesile, et kui Eesti ei saa Patriot-rakette, võib Venemaa oportunistliku riigina kohe rünnata. Sama mõtet on Lobjakase sõnul väljendanud ka peaminister Taavi Rõivas.

"Loogika ütleb, et kui Venemaa tõesti rünnata tahaks, on praegu kõige parem aeg - pataljone veel ei ole, Patriote tõenäoliselt ei tule. /.../ Riho Terras on vähemalt ühele meie suure liitlase juhtkonnale öelnud korduvalt ja selgelt, et ta kardab mingit Venemaa-poolset provokatsiooni või rünnet kohe pärast NATO tippkohtumist. Ja on kaks varianti: kas tal on infot, mis on ääretult tundlik ja mida tundub, et ei ole kellelgi teisel, vähemalt Euroopa liitlastel /.../ või on see osa psühholoogilisest sõjakampaaniast, mis on suunatud meie enda liitlaste, meie enda kodanike vastu. Kui on see teine, siis on tegemist äärmiselt vastutustundetu jutuga," nentis ta.

Sellise info avalikuks tulek mõjutab Lobjakase sõnul meie investeerimiskliimat, sisepoliitilist kliimat ja erakonnamaastiku kallutatust ehk kõike seda, mis üldse sõjatemaatikasse ei puutu.

Ta lisas, et meile tulev pataljon on tegelikult minipataljon, mis on kosmeetiline ning Eesti sõjalist tasakaalu Venemaa suhtes see ei muuda.

"Järelikult kosmeetilise heidutusefekti saamiseks oleme me sisuliselt Venemaale esitanud väljakutse eskaleerida nagu nad jaksavad," märkis Lobjakas.

Karnau: ka probleemile tähelepanu tõmbamine on saavutus

Tema kaassaatejuht Andrus Karnau leidis aga, et Lobjakas alahindab seda "kosmeetilist heidutust". Tema arvates on tähelepanuväärne vähemalt see, et oleme suutnud kõigi NATO liikmete tähelepanu probleemile tõmmata, lisaks on ka Soome ja Rootsi asunud tihedat koostööd tegema.

"Me ei saa ju kahjuks midagi muuta, et meil on ühine piir, et oleme suhteliselt väikese rahvaarvuga vaesed riigid siin Balti mere ääres ja ei suuda kunagi reaalselt konkureerida Vene poole raua ja meeste arvuga," märkis ta.

"Aga justnimelt seesama küsimus, mis on olnud kõik viimased aastakümned Eesti iseseisvuse ajal oluline, et tõmmata endale tähelepanu, tõmmata probleemile tähelepanu, tõmmata Vene ohule tähelepanu, selles küsimuses, mulle tundub, et meil on põhjust olla umbes sama õnnelikud kui kaitseminister Hanso või peaminister Rõivas Varssavis olid. Me oleme ikka üht-teist suutnud saavutada," nentis Karnau.

Lobjakas vaidles talle siiski vastu, öeldes, et NATO pataljon on ajutine meede ning selle esitamine epohhiloova tsivilisatsioonilise läbimurdena on lihtsalt enesepete ja rahvapete.

Toimetaja: Karin Koppel



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: