Lobjakas: Eestisse tulev NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede ({{commentsTotal}})

Autor: AFP/Scanpix

Varssavi tippkohtumisel tehtud otsus saata Eestisse NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede, mis meie kaitsevõimet ega sõjalist tasakaalu reaalselt ei muuda, ütles Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks juhte Ahto Lobjakas.

Lobjakas rääkis raadiosaates, et pressiteate kohaselt peab Suurbritannia moodustama Eestisse pataljoni 2017. aasta lõpuks. Ta tõi välja, et mais ütles kaitseväe juhataja Riho Terras intervjuus Financial Timesile, et kui Eesti ei saa Patriot-rakette, võib Venemaa oportunistliku riigina kohe rünnata. Sama mõtet on Lobjakase sõnul väljendanud ka peaminister Taavi Rõivas.

"Loogika ütleb, et kui Venemaa tõesti rünnata tahaks, on praegu kõige parem aeg - pataljone veel ei ole, Patriote tõenäoliselt ei tule. /.../ Riho Terras on vähemalt ühele meie suure liitlase juhtkonnale öelnud korduvalt ja selgelt, et ta kardab mingit Venemaa-poolset provokatsiooni või rünnet kohe pärast NATO tippkohtumist. Ja on kaks varianti: kas tal on infot, mis on ääretult tundlik ja mida tundub, et ei ole kellelgi teisel, vähemalt Euroopa liitlastel /.../ või on see osa psühholoogilisest sõjakampaaniast, mis on suunatud meie enda liitlaste, meie enda kodanike vastu. Kui on see teine, siis on tegemist äärmiselt vastutustundetu jutuga," nentis ta.

Sellise info avalikuks tulek mõjutab Lobjakase sõnul meie investeerimiskliimat, sisepoliitilist kliimat ja erakonnamaastiku kallutatust ehk kõike seda, mis üldse sõjatemaatikasse ei puutu.

Ta lisas, et meile tulev pataljon on tegelikult minipataljon, mis on kosmeetiline ning Eesti sõjalist tasakaalu Venemaa suhtes see ei muuda.

"Järelikult kosmeetilise heidutusefekti saamiseks oleme me sisuliselt Venemaale esitanud väljakutse eskaleerida nagu nad jaksavad," märkis Lobjakas.

Karnau: ka probleemile tähelepanu tõmbamine on saavutus

Tema kaassaatejuht Andrus Karnau leidis aga, et Lobjakas alahindab seda "kosmeetilist heidutust". Tema arvates on tähelepanuväärne vähemalt see, et oleme suutnud kõigi NATO liikmete tähelepanu probleemile tõmmata, lisaks on ka Soome ja Rootsi asunud tihedat koostööd tegema.

"Me ei saa ju kahjuks midagi muuta, et meil on ühine piir, et oleme suhteliselt väikese rahvaarvuga vaesed riigid siin Balti mere ääres ja ei suuda kunagi reaalselt konkureerida Vene poole raua ja meeste arvuga," märkis ta.

"Aga justnimelt seesama küsimus, mis on olnud kõik viimased aastakümned Eesti iseseisvuse ajal oluline, et tõmmata endale tähelepanu, tõmmata probleemile tähelepanu, tõmmata Vene ohule tähelepanu, selles küsimuses, mulle tundub, et meil on põhjust olla umbes sama õnnelikud kui kaitseminister Hanso või peaminister Rõivas Varssavis olid. Me oleme ikka üht-teist suutnud saavutada," nentis Karnau.

Lobjakas vaidles talle siiski vastu, öeldes, et NATO pataljon on ajutine meede ning selle esitamine epohhiloova tsivilisatsioonilise läbimurdena on lihtsalt enesepete ja rahvapete.

Toimetaja: Karin Koppel



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.