Lobjakas: Eestisse tulev NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Varssavi tippkohtumisel tehtud otsus saata Eestisse NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede, mis meie kaitsevõimet ega sõjalist tasakaalu reaalselt ei muuda, ütles Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks juhte Ahto Lobjakas.

Lobjakas rääkis raadiosaates, et pressiteate kohaselt peab Suurbritannia moodustama Eestisse pataljoni 2017. aasta lõpuks. Ta tõi välja, et mais ütles kaitseväe juhataja Riho Terras intervjuus Financial Timesile, et kui Eesti ei saa Patriot-rakette, võib Venemaa oportunistliku riigina kohe rünnata. Sama mõtet on Lobjakase sõnul väljendanud ka peaminister Taavi Rõivas.

"Loogika ütleb, et kui Venemaa tõesti rünnata tahaks, on praegu kõige parem aeg - pataljone veel ei ole, Patriote tõenäoliselt ei tule. /.../ Riho Terras on vähemalt ühele meie suure liitlase juhtkonnale öelnud korduvalt ja selgelt, et ta kardab mingit Venemaa-poolset provokatsiooni või rünnet kohe pärast NATO tippkohtumist. Ja on kaks varianti: kas tal on infot, mis on ääretult tundlik ja mida tundub, et ei ole kellelgi teisel, vähemalt Euroopa liitlastel /.../ või on see osa psühholoogilisest sõjakampaaniast, mis on suunatud meie enda liitlaste, meie enda kodanike vastu. Kui on see teine, siis on tegemist äärmiselt vastutustundetu jutuga," nentis ta.

Sellise info avalikuks tulek mõjutab Lobjakase sõnul meie investeerimiskliimat, sisepoliitilist kliimat ja erakonnamaastiku kallutatust ehk kõike seda, mis üldse sõjatemaatikasse ei puutu.

Ta lisas, et meile tulev pataljon on tegelikult minipataljon, mis on kosmeetiline ning Eesti sõjalist tasakaalu Venemaa suhtes see ei muuda.

"Järelikult kosmeetilise heidutusefekti saamiseks oleme me sisuliselt Venemaale esitanud väljakutse eskaleerida nagu nad jaksavad," märkis Lobjakas.

Karnau: ka probleemile tähelepanu tõmbamine on saavutus

Tema kaassaatejuht Andrus Karnau leidis aga, et Lobjakas alahindab seda "kosmeetilist heidutust". Tema arvates on tähelepanuväärne vähemalt see, et oleme suutnud kõigi NATO liikmete tähelepanu probleemile tõmmata, lisaks on ka Soome ja Rootsi asunud tihedat koostööd tegema.

"Me ei saa ju kahjuks midagi muuta, et meil on ühine piir, et oleme suhteliselt väikese rahvaarvuga vaesed riigid siin Balti mere ääres ja ei suuda kunagi reaalselt konkureerida Vene poole raua ja meeste arvuga," märkis ta.

"Aga justnimelt seesama küsimus, mis on olnud kõik viimased aastakümned Eesti iseseisvuse ajal oluline, et tõmmata endale tähelepanu, tõmmata probleemile tähelepanu, tõmmata Vene ohule tähelepanu, selles küsimuses, mulle tundub, et meil on põhjust olla umbes sama õnnelikud kui kaitseminister Hanso või peaminister Rõivas Varssavis olid. Me oleme ikka üht-teist suutnud saavutada," nentis Karnau.

Lobjakas vaidles talle siiski vastu, öeldes, et NATO pataljon on ajutine meede ning selle esitamine epohhiloova tsivilisatsioonilise läbimurdena on lihtsalt enesepete ja rahvapete.

Toimetaja: Karin Koppel



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: