Hukkunud USA ajakirjaniku perekond kaebas Süüria riigi kohtusse ({{commentsTotal}})

Marie Colvin 2011. aasta lõpus  Liibüas Misratas.
Marie Colvin 2011. aasta lõpus Liibüas Misratas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

2012. aastal Süürias hukkunud Ameerika ajakirjaniku Marie Colvini perekond pöördus kohtusse, süüdistades Süüria valitsust toona ajalehes The Sunday Times sõjakorrespondendina töötanud naise sihilikus tapmises, kirjutas New York Times.

Colvin ja Prantsuse fotograaf Remi Ochlik hukkusid kuus aastat tagasi, kui nad sisse piiratud Homsis Süüria konflikti kajastasid ning raketid nende ööbimiskohta tabasid, vahendas Reuters.

Washingtonis kohtule esitatud hagis väidavad ajakirjaniku omaksed, et Süüria võimud võtsid ajutise ülekandestuudio, kus Colvin ja teised reporterid elasid ja töötasid, meelega sihikule.

Colvini pere usub, et rünnak oli osa Süüria valitsuse kõige kõrgemal astmel kavandatud plaanist, et vaigistada kohalikku ja rahvusvahelist meediat ning seeläbi poliitilisele opositsioonile hoop anda.

Nii Colvin kui Ochlik olid oma töö eest Lähis-Ida, Aasia ja teiste konfliktikollete kajastamisel saanud mitmeid auhindu. 2001. aastal kaotas Colvin Sri Lankal töötades ühe silma.

Toimetaja: Karin Koppel



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: