NATO tippkohtumisel sõnastatud ühtsus ehitati sügavate erimeelsuste peale ({{commentsTotal}})

Barack Obama.
Barack Obama. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Laupäeval lõppenud NATO tippkohtumine, mille järelkajades on kõlanud kõigi riigijuhtide, kaasa arvatud Taavi Rõivase kiidulaul alliansi ühtsusele, ei kulgenud siiski täielikus üksmeeles. Liitlasriikide sisepoliitika mõjutab üha enam nende ühist välispoliitikat.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras tegi tippkohtumisel katse lõpetada sanktsioone Venemaale, kuid USA president Barack Obama lõpetas selle ürituse otsustavalt, vahendas Financial Times.

Varssavis toimunud NATO tippkohtumine oli esimene täiskogu istung pärast 2014. aastat. Arvamused suhtumises Moskvasse on alliansi liikmete seas hakanud polariseeruma.

Ehkki NATO on sõjaline jõud, mis tegutseb kokkulepitud dokumentide alusel, mõjutab selle 29 liikmesriigi ühtust, mida diplomaadid julgeolekuriskide kasvades koos püüavad hoida, just liikmesriikide endi poliitika.

Seisukohad muutuvad vastavalt publikule

Tippkohtumise eel süüdistas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande rõhutas aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.

NATO kõrged ametnikud aga väitsid, et need väljaütlemised olid etendus oma kodupublikule, sest näiteks president Hollande olla suletud uste taga olnud "täiesti teine inimene", nagu väitis üks ametnik.

Samas aga tunnistas teine NATO ametnik, et liikmesriikide sisepoliitika ongi asunud üha enam välispoliitikat mõjutama, nagu juhtus ka Suurbritannia hääletusega.

Ida-Euroopa on kärsitu

NATO idapoolsed riigid, kes on Venemaa suhtes kõige jäigemal positsioonil olnud, on aga muutunud üha rahutumaks.

Ühe NATO-sse kuuluva Ida-Euroopa riigi kaitseminister oli teatanud, et prantslased on kogu protsessis kõige vastalisemad olnud. Anonüümseks jäänud kaitseministri kinnitusel oli Prantsusmaa üritanud vähendada Baltimaadesse ja Poola saadetavate vägede suurust, samuti oli Prantsusmaa väitnud, et puudub vajadus NATO õhuturbeks Poolas.

Ministri väitel on Prantsusmaa seisukohad problemaatilisemadki kui Saksamaa oma, sest prantslased ei püüagi Ida-Euroopa riikidega häid suhteid sisse seada.

Leedu välisminister ja endine kaitseminister Linas Linkevicius tõdes, et püüded mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suunal avada on endiselt päevakorral. "Ma ei tea, mitu äratuskella peab enne tirisema, kui päriselt üles äratakse - küllap on see riigiti erinev, kuid siiani pole ärkamist veel vajalikul määral toimunud," oli Linkevicius kriitiline.

Brexit oli põhiküsimus

Suurbritannia lahkumine EL-ist nõrgestab nende positsioone ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes jäigema joone hoidjaist.

"Brexiti protsessist ei ole võitjaid," kommenteeris ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.

"Kõik kaotavad. Euroopa Liit kaotab, Eesti kaotab, Suurbritannia kaotab. Ja me kaotame selle sõna otseses mõttes. Me kaotame väga lähedase liitlase EL-is, kes jagab meie seisukohti ja vaateid julgeolekuküsimuses suuremal määral kui nii mõnigi teine riik," tõdes Kaljurand.

Briti välisministri Philip Hammondi kinnitusel oli Brexit ainus teema, mis tal teiste partneritega Varssavis jutuks tuli. Ka tema muretses, mis saab EL-i seisukohtadest Venemaa suhtes, kui britid selles mängus enam kaasa ei löö, kuivõrd just Suurbritannia on koos hoidnud EL-i ühtsust Venemaa küsimuses, tasakaalustades Saksamaa ja Prantsusmaa aeg-ajalt äärmustesse kalduvaid seisukohti.

Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama, kellele jäi ühtsuse küsimuses viimane sõna.

"Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla "tavapärast lähenemist". Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati," rõhutas Obama.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema