NATO tippkohtumisel sõnastatud ühtsus ehitati sügavate erimeelsuste peale ({{commentsTotal}})

Barack Obama.
Barack Obama. Autor: Reuters/Scanpix

Laupäeval lõppenud NATO tippkohtumine, mille järelkajades on kõlanud kõigi riigijuhtide, kaasa arvatud Taavi Rõivase kiidulaul alliansi ühtsusele, ei kulgenud siiski täielikus üksmeeles. Liitlasriikide sisepoliitika mõjutab üha enam nende ühist välispoliitikat.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras tegi tippkohtumisel katse lõpetada sanktsioone Venemaale, kuid USA president Barack Obama lõpetas selle ürituse otsustavalt, vahendas Financial Times.

Varssavis toimunud NATO tippkohtumine oli esimene täiskogu istung pärast 2014. aastat. Arvamused suhtumises Moskvasse on alliansi liikmete seas hakanud polariseeruma.

Ehkki NATO on sõjaline jõud, mis tegutseb kokkulepitud dokumentide alusel, mõjutab selle 29 liikmesriigi ühtust, mida diplomaadid julgeolekuriskide kasvades koos püüavad hoida, just liikmesriikide endi poliitika.

Seisukohad muutuvad vastavalt publikule

Tippkohtumise eel süüdistas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande rõhutas aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.

NATO kõrged ametnikud aga väitsid, et need väljaütlemised olid etendus oma kodupublikule, sest näiteks president Hollande olla suletud uste taga olnud "täiesti teine inimene", nagu väitis üks ametnik.

Samas aga tunnistas teine NATO ametnik, et liikmesriikide sisepoliitika ongi asunud üha enam välispoliitikat mõjutama, nagu juhtus ka Suurbritannia hääletusega.

Ida-Euroopa on kärsitu

NATO idapoolsed riigid, kes on Venemaa suhtes kõige jäigemal positsioonil olnud, on aga muutunud üha rahutumaks.

Ühe NATO-sse kuuluva Ida-Euroopa riigi kaitseminister oli teatanud, et prantslased on kogu protsessis kõige vastalisemad olnud. Anonüümseks jäänud kaitseministri kinnitusel oli Prantsusmaa üritanud vähendada Baltimaadesse ja Poola saadetavate vägede suurust, samuti oli Prantsusmaa väitnud, et puudub vajadus NATO õhuturbeks Poolas.

Ministri väitel on Prantsusmaa seisukohad problemaatilisemadki kui Saksamaa oma, sest prantslased ei püüagi Ida-Euroopa riikidega häid suhteid sisse seada.

Leedu välisminister ja endine kaitseminister Linas Linkevicius tõdes, et püüded mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suunal avada on endiselt päevakorral. "Ma ei tea, mitu äratuskella peab enne tirisema, kui päriselt üles äratakse - küllap on see riigiti erinev, kuid siiani pole ärkamist veel vajalikul määral toimunud," oli Linkevicius kriitiline.

Brexit oli põhiküsimus

Suurbritannia lahkumine EL-ist nõrgestab nende positsioone ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes jäigema joone hoidjaist.

"Brexiti protsessist ei ole võitjaid," kommenteeris ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.

"Kõik kaotavad. Euroopa Liit kaotab, Eesti kaotab, Suurbritannia kaotab. Ja me kaotame selle sõna otseses mõttes. Me kaotame väga lähedase liitlase EL-is, kes jagab meie seisukohti ja vaateid julgeolekuküsimuses suuremal määral kui nii mõnigi teine riik," tõdes Kaljurand.

Briti välisministri Philip Hammondi kinnitusel oli Brexit ainus teema, mis tal teiste partneritega Varssavis jutuks tuli. Ka tema muretses, mis saab EL-i seisukohtadest Venemaa suhtes, kui britid selles mängus enam kaasa ei löö, kuivõrd just Suurbritannia on koos hoidnud EL-i ühtsust Venemaa küsimuses, tasakaalustades Saksamaa ja Prantsusmaa aeg-ajalt äärmustesse kalduvaid seisukohti.

Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama, kellele jäi ühtsuse küsimuses viimane sõna.

"Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla "tavapärast lähenemist". Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati," rõhutas Obama.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

UUDISED
Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.