NATO tippkohtumisel sõnastatud ühtsus ehitati sügavate erimeelsuste peale ({{commentsTotal}})

Barack Obama.
Barack Obama. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Laupäeval lõppenud NATO tippkohtumine, mille järelkajades on kõlanud kõigi riigijuhtide, kaasa arvatud Taavi Rõivase kiidulaul alliansi ühtsusele, ei kulgenud siiski täielikus üksmeeles. Liitlasriikide sisepoliitika mõjutab üha enam nende ühist välispoliitikat.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras tegi tippkohtumisel katse lõpetada sanktsioone Venemaale, kuid USA president Barack Obama lõpetas selle ürituse otsustavalt, vahendas Financial Times.

Varssavis toimunud NATO tippkohtumine oli esimene täiskogu istung pärast 2014. aastat. Arvamused suhtumises Moskvasse on alliansi liikmete seas hakanud polariseeruma.

Ehkki NATO on sõjaline jõud, mis tegutseb kokkulepitud dokumentide alusel, mõjutab selle 29 liikmesriigi ühtust, mida diplomaadid julgeolekuriskide kasvades koos püüavad hoida, just liikmesriikide endi poliitika.

Seisukohad muutuvad vastavalt publikule

Tippkohtumise eel süüdistas Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier Poolas korraldatud ründeharjutuste tõttu allianssi sõjaõhutamises Venemaaga. Prantsusmaa president François Hollande rõhutas aga vahetult enne tippkohtumist, et Venemaad tuleks kohelda partneri, mitte vastasena.

NATO kõrged ametnikud aga väitsid, et need väljaütlemised olid etendus oma kodupublikule, sest näiteks president Hollande olla suletud uste taga olnud "täiesti teine inimene", nagu väitis üks ametnik.

Samas aga tunnistas teine NATO ametnik, et liikmesriikide sisepoliitika ongi asunud üha enam välispoliitikat mõjutama, nagu juhtus ka Suurbritannia hääletusega.

Ida-Euroopa on kärsitu

NATO idapoolsed riigid, kes on Venemaa suhtes kõige jäigemal positsioonil olnud, on aga muutunud üha rahutumaks.

Ühe NATO-sse kuuluva Ida-Euroopa riigi kaitseminister oli teatanud, et prantslased on kogu protsessis kõige vastalisemad olnud. Anonüümseks jäänud kaitseministri kinnitusel oli Prantsusmaa üritanud vähendada Baltimaadesse ja Poola saadetavate vägede suurust, samuti oli Prantsusmaa väitnud, et puudub vajadus NATO õhuturbeks Poolas.

Ministri väitel on Prantsusmaa seisukohad problemaatilisemadki kui Saksamaa oma, sest prantslased ei püüagi Ida-Euroopa riikidega häid suhteid sisse seada.

Leedu välisminister ja endine kaitseminister Linas Linkevicius tõdes, et püüded mõnede alliansipartnerite silmi Venemaa suunal avada on endiselt päevakorral. "Ma ei tea, mitu äratuskella peab enne tirisema, kui päriselt üles äratakse - küllap on see riigiti erinev, kuid siiani pole ärkamist veel vajalikul määral toimunud," oli Linkevicius kriitiline.

Brexit oli põhiküsimus

Suurbritannia lahkumine EL-ist nõrgestab nende positsioone ka NATO-s, kus nad on olnud ühed Venemaa suhtes jäigema joone hoidjaist.

"Brexiti protsessist ei ole võitjaid," kommenteeris ka Eesti välisminister Marina Kaljurand.

"Kõik kaotavad. Euroopa Liit kaotab, Eesti kaotab, Suurbritannia kaotab. Ja me kaotame selle sõna otseses mõttes. Me kaotame väga lähedase liitlase EL-is, kes jagab meie seisukohti ja vaateid julgeolekuküsimuses suuremal määral kui nii mõnigi teine riik," tõdes Kaljurand.

Briti välisministri Philip Hammondi kinnitusel oli Brexit ainus teema, mis tal teiste partneritega Varssavis jutuks tuli. Ka tema muretses, mis saab EL-i seisukohtadest Venemaa suhtes, kui britid selles mängus enam kaasa ei löö, kuivõrd just Suurbritannia on koos hoidnud EL-i ühtsust Venemaa küsimuses, tasakaalustades Saksamaa ja Prantsusmaa aeg-ajalt äärmustesse kalduvaid seisukohti.

Otsustavat rolli mängis Varssavis USA president Barack Obama, kellele jäi ühtsuse küsimuses viimane sõna.

"Me oleme ühtsed selles, et Venemaa küsimuses ei saa olla "tavapärast lähenemist". Nii headel kui ka halbadel aegadel saab Euroopa toetuda Ameerika Ühendriikidele. Alati," rõhutas Obama.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: