Renoveeritud Pärnu ajalooline staadion teeb teistele silmad ette ({{commentsTotal}})

Pärnu sportlaste ja spordisõprade kauaoodatud Rannastaadion sai lõpuks valmis ja laupäeva õhtul ka pidulikult avatud. Staadion ehitati sellesse mereäärsesse parki juba 1929. aastal, nüüdne on kolmas kord seda renoveerida.

Staadioni asukoht on unikaalne, tavaliselt rajatakse need paremini ligipääsetavatesse kohtadesse. Aga kuulsa Rannahotelli vastas asuval staadionil on oma võlu ja küllap leiab ka parkimisprobleemidele lahenduse. Tribüünil on 1500, staadioni hostelis poolsada kohta. Kujunduse sini-valged värvid valiti Pärnu lipu järgi. Viimane rahvusvaheline jalgpallimatš toimus seal 18 aasta eest, nüüd aga mängib Eesti seal augusti lõpus Maltaga.

"Kõik on hea, ilus muru, ja ütleme, et ega maailmas neid park-staadioneid enam jäänud ei ole. Ma arvan, et see on üks nendest pärlitest," kiitis staadionit endine jalgpallur, pärnakas Raio Piiroja "Aktuaalsele kaamerale".

Kinnituseks, et staadion vastab tänapäeva nõuetele, on Eesti Olümpiakomitee asepresidendi Tõnu Tõniste üle antud tunnustatud spordirajatise märk. Riigilt tuli staadioni 5,6 miljoni eurosest maksumusest miljon, ülejäänu on Pärnu linna raha.

"Siin on ikkagi täismõõtmetes jalgpalliväljak. Automaatne kastmissüsteem, mida on ainult kaks tükki Eestis - see on teine lisaks LIlleküla staadionile. Ja noh, millega kindlasti Pärnu staadion võib uhkustada võrreldes Lilleküla staadioniga, on umbes sada korda suurem ja selle võrra ka parem ekraan," tundis kultuuriminister Indrek Saar heameelt.

Võitlus selle nimel, et staadion linna omandusse saada ja korda teha, algas linnapea Toomas Kivimägi ajal, kes seda praegugi oma lapseks nimetab. Linnapea Romek Kosenkraniusele jäi asi lõpule viia.

"Augusti lõpus on siin tulemas rahvusvaheline kergejõustikugala, kus me näeme kõiki meie Eesti kergejõustikutähti. Just rääkisime jalgpalliliidu esindajatega, ja neil on plaanis sügisel veel siia mitu rahvusvahelist mängu tuua," kinnitas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: