Heausksed omanikud jäävad võltsitud koodiga autodest piiril ilma ({{commentsTotal}})

Paljud autoomanikud võivad sõita varastatud masinaga, ilma et nad seda ise teaksidki. Eesti-Vene piiril konfiskeeritakse aastas umbes 70-80 autot, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on varastatud ja võltsitud VIN-koodiga sõidukiga.

Pealinlane Oleg võttis kolme aasta eest liisingusse auto24.ee kaudu Toyota RAV4, millega muuhulgas tehti väljasõite ka Venemaale. Neli varasemat reisi möödusid komplikatsioonideta, kuid olles tänavu jaanipäeva paiku tagasiteel Pihkvast Eestisse, teatasid Koidula maanteepiiripunkti ametnikud talle, et auto viiakse kontrolli.

"Piiril öeldi, et tuleb eksptertiis. Me küsisime, kui kaua see aega võtab. Nemad ütlesid, et võib-olla kuni kaks kuud," kurtis konfiskeeritud auto omanik Oleg Menšikov "Aktuaalsele kaamerale".

Koidula maanteepiiripunkti dokumendiekspert Meelis Põder selgitas, et tegelikult oli sama auto tähelepanu äratanud juba varemgi. "Ta oli eelnevalt meil piiri ületanud ja tegelikult oli siis juba eelnevalt pälvinud meie tähelepanu ja me kasutasime seda aega täiendava kontrolli tegemiseks. Kui need vastused tulid, siis tekkiski meil veendumus, et selle sõiduki tehasetähis ei ole originiaalne," rääkis Põder.

Teisisõnu võib Olegi auto olla varastatud. Et seda selgitada, saadetakse masin kohtulikku ekspertiisi, mis võib aga aega võtta kuni kaks kuud.

"Ja nüüd tuleb välja, et nende kahe kuu eest pean maksma liisingut, mille peale mul kulub 500 eurot," rääkis Menšikov. "Hiljem nad veel täpsustasid, et kui auto osutub tõepoolest varastatuks
ja nad seda tõestavad, siis autot teile ei tagastata."

Olegi juhtum ei ole sugugi unikaalne, autode konkfiskeerimisi samal põhjusel tuleb piiripunktis ikka aeg-ajalt ette.

"Üldjuhul nende sõidukite puhul, mis me siin oleme kinni pidanud ja suunanud kohtuekspertiisi instituuti, ei tulegi mul praegu meelde ühtegi juhust, kus sõiduki VIN-kood oleks olnud originaalne," nentis Põder.

Varastatud autode taga on professionaalselt tegutsevad grupeeringud, kelle töö on piltlikult öeldes nii puhas, et isegi maanteeamet, kelle käest autod arvelevõtmiseks läbi käivad, ei suuda võimalikku VIN-koodi võltsingut tuvastada.

"Registrisse jõuab teoreetiliselt hea võltsing, mida lihtsalt ei ole võimalik lihtsate meetmetega tuvastada," selgitas maanteeameti tüübikinnituse ekspert Rait Parve, kuidas se juhtuda saab.

Ja nii jõuavadki varastatud autod heausksete kodanike kätesse, kes tõe ilmsiks tulles on olukorras, kus nad on sunnitud kinni maksma niiöelda lõpnud lehma ning kurta pole kellelegi. Jääb vaid lootus, et tegemist on varuosadest kokkuklopsitud masinaga või et auto tegelik omanik, näiteks Itaalias elav Franco ei tahagi seda enam suurte trasprodikulude tõttu tagasi.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: