Heausksed omanikud jäävad võltsitud koodiga autodest piiril ilma ({{commentsTotal}})

Paljud autoomanikud võivad sõita varastatud masinaga, ilma et nad seda ise teaksidki. Eesti-Vene piiril konfiskeeritakse aastas umbes 70-80 autot, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on varastatud ja võltsitud VIN-koodiga sõidukiga.

Pealinlane Oleg võttis kolme aasta eest liisingusse auto24.ee kaudu Toyota RAV4, millega muuhulgas tehti väljasõite ka Venemaale. Neli varasemat reisi möödusid komplikatsioonideta, kuid olles tänavu jaanipäeva paiku tagasiteel Pihkvast Eestisse, teatasid Koidula maanteepiiripunkti ametnikud talle, et auto viiakse kontrolli.

"Piiril öeldi, et tuleb eksptertiis. Me küsisime, kui kaua see aega võtab. Nemad ütlesid, et võib-olla kuni kaks kuud," kurtis konfiskeeritud auto omanik Oleg Menšikov "Aktuaalsele kaamerale".

Koidula maanteepiiripunkti dokumendiekspert Meelis Põder selgitas, et tegelikult oli sama auto tähelepanu äratanud juba varemgi. "Ta oli eelnevalt meil piiri ületanud ja tegelikult oli siis juba eelnevalt pälvinud meie tähelepanu ja me kasutasime seda aega täiendava kontrolli tegemiseks. Kui need vastused tulid, siis tekkiski meil veendumus, et selle sõiduki tehasetähis ei ole originiaalne," rääkis Põder.

Teisisõnu võib Olegi auto olla varastatud. Et seda selgitada, saadetakse masin kohtulikku ekspertiisi, mis võib aga aega võtta kuni kaks kuud.

"Ja nüüd tuleb välja, et nende kahe kuu eest pean maksma liisingut, mille peale mul kulub 500 eurot," rääkis Menšikov. "Hiljem nad veel täpsustasid, et kui auto osutub tõepoolest varastatuks
ja nad seda tõestavad, siis autot teile ei tagastata."

Olegi juhtum ei ole sugugi unikaalne, autode konkfiskeerimisi samal põhjusel tuleb piiripunktis ikka aeg-ajalt ette.

"Üldjuhul nende sõidukite puhul, mis me siin oleme kinni pidanud ja suunanud kohtuekspertiisi instituuti, ei tulegi mul praegu meelde ühtegi juhust, kus sõiduki VIN-kood oleks olnud originaalne," nentis Põder.

Varastatud autode taga on professionaalselt tegutsevad grupeeringud, kelle töö on piltlikult öeldes nii puhas, et isegi maanteeamet, kelle käest autod arvelevõtmiseks läbi käivad, ei suuda võimalikku VIN-koodi võltsingut tuvastada.

"Registrisse jõuab teoreetiliselt hea võltsing, mida lihtsalt ei ole võimalik lihtsate meetmetega tuvastada," selgitas maanteeameti tüübikinnituse ekspert Rait Parve, kuidas se juhtuda saab.

Ja nii jõuavadki varastatud autod heausksete kodanike kätesse, kes tõe ilmsiks tulles on olukorras, kus nad on sunnitud kinni maksma niiöelda lõpnud lehma ning kurta pole kellelegi. Jääb vaid lootus, et tegemist on varuosadest kokkuklopsitud masinaga või et auto tegelik omanik, näiteks Itaalias elav Franco ei tahagi seda enam suurte trasprodikulude tõttu tagasi.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: