Heausksed omanikud jäävad võltsitud koodiga autodest piiril ilma ({{commentsTotal}})

Paljud autoomanikud võivad sõita varastatud masinaga, ilma et nad seda ise teaksidki. Eesti-Vene piiril konfiskeeritakse aastas umbes 70-80 autot, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on varastatud ja võltsitud VIN-koodiga sõidukiga.

Pealinlane Oleg võttis kolme aasta eest liisingusse auto24.ee kaudu Toyota RAV4, millega muuhulgas tehti väljasõite ka Venemaale. Neli varasemat reisi möödusid komplikatsioonideta, kuid olles tänavu jaanipäeva paiku tagasiteel Pihkvast Eestisse, teatasid Koidula maanteepiiripunkti ametnikud talle, et auto viiakse kontrolli.

"Piiril öeldi, et tuleb eksptertiis. Me küsisime, kui kaua see aega võtab. Nemad ütlesid, et võib-olla kuni kaks kuud," kurtis konfiskeeritud auto omanik Oleg Menšikov "Aktuaalsele kaamerale".

Koidula maanteepiiripunkti dokumendiekspert Meelis Põder selgitas, et tegelikult oli sama auto tähelepanu äratanud juba varemgi. "Ta oli eelnevalt meil piiri ületanud ja tegelikult oli siis juba eelnevalt pälvinud meie tähelepanu ja me kasutasime seda aega täiendava kontrolli tegemiseks. Kui need vastused tulid, siis tekkiski meil veendumus, et selle sõiduki tehasetähis ei ole originiaalne," rääkis Põder.

Teisisõnu võib Olegi auto olla varastatud. Et seda selgitada, saadetakse masin kohtulikku ekspertiisi, mis võib aga aega võtta kuni kaks kuud.

"Ja nüüd tuleb välja, et nende kahe kuu eest pean maksma liisingut, mille peale mul kulub 500 eurot," rääkis Menšikov. "Hiljem nad veel täpsustasid, et kui auto osutub tõepoolest varastatuks
ja nad seda tõestavad, siis autot teile ei tagastata."

Olegi juhtum ei ole sugugi unikaalne, autode konkfiskeerimisi samal põhjusel tuleb piiripunktis ikka aeg-ajalt ette.

"Üldjuhul nende sõidukite puhul, mis me siin oleme kinni pidanud ja suunanud kohtuekspertiisi instituuti, ei tulegi mul praegu meelde ühtegi juhust, kus sõiduki VIN-kood oleks olnud originaalne," nentis Põder.

Varastatud autode taga on professionaalselt tegutsevad grupeeringud, kelle töö on piltlikult öeldes nii puhas, et isegi maanteeamet, kelle käest autod arvelevõtmiseks läbi käivad, ei suuda võimalikku VIN-koodi võltsingut tuvastada.

"Registrisse jõuab teoreetiliselt hea võltsing, mida lihtsalt ei ole võimalik lihtsate meetmetega tuvastada," selgitas maanteeameti tüübikinnituse ekspert Rait Parve, kuidas se juhtuda saab.

Ja nii jõuavadki varastatud autod heausksete kodanike kätesse, kes tõe ilmsiks tulles on olukorras, kus nad on sunnitud kinni maksma niiöelda lõpnud lehma ning kurta pole kellelegi. Jääb vaid lootus, et tegemist on varuosadest kokkuklopsitud masinaga või et auto tegelik omanik, näiteks Itaalias elav Franco ei tahagi seda enam suurte trasprodikulude tõttu tagasi.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: