Eksport kasvas neli protsenti, kaubavahetuse puudujääk siiski suurenes ({{commentsTotal}})

Konteinerid Muuga sadamas.
Konteinerid Muuga sadamas. Autor: Scanpix

Eesti kaupade eksport mais kasvas 2015. aastaga võrreldes neli protsenti ja kaupade import 11 protsenti; sisseveo suurem kasv kasvatas kaubavahetuse puudujääki.

Mais eksportis Eesti kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ning importis 1,16 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.

Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot. Seda suurendas enim kaubavahetus Saksamaa ja Hollandiga. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kaubavahetuse puudujääk 76 miljoni euro võrra ehk 92 protsenti.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport vii ja import neli protsenti.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid 21 protsendiga koguekspordist Rootsi, 16 protsendiga Soome ja 10 protsendiga Läti. Eksport suurenes enim Rootsi, Togosse, Mehhikosse ja Soome.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Samad kaubajaotised mõjutasid enim ka ekspordi kasvu.

Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli mais 73 protsenti kogu ekspordist.

Mais pärines kõige suurem osa ehk 13 protsenti Eesti koguimpordist kaupu Soomest. 12 protsenti tuli Saksamaalt ning üheksa protsenti nii Leedust kui ka Lätist. Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kõige enam import Saksamaalt, Hollandist ja Kanadast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid. Teist kuud järjest suurenes impordi väärtus peaaegu kõigis kaubajaotistes, välja arvatud mineraalsete toodete sisseveos.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport 5 protsenti ja import 4 protsenti.



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.