Eksport kasvas neli protsenti, kaubavahetuse puudujääk siiski suurenes ({{commentsTotal}})

Konteinerid Muuga sadamas.
Konteinerid Muuga sadamas. Autor/allikas: Scanpix

Eesti kaupade eksport mais kasvas 2015. aastaga võrreldes neli protsenti ja kaupade import 11 protsenti; sisseveo suurem kasv kasvatas kaubavahetuse puudujääki.

Mais eksportis Eesti kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ning importis 1,16 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.

Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot. Seda suurendas enim kaubavahetus Saksamaa ja Hollandiga. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kaubavahetuse puudujääk 76 miljoni euro võrra ehk 92 protsenti.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport vii ja import neli protsenti.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid 21 protsendiga koguekspordist Rootsi, 16 protsendiga Soome ja 10 protsendiga Läti. Eksport suurenes enim Rootsi, Togosse, Mehhikosse ja Soome.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Samad kaubajaotised mõjutasid enim ka ekspordi kasvu.

Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli mais 73 protsenti kogu ekspordist.

Mais pärines kõige suurem osa ehk 13 protsenti Eesti koguimpordist kaupu Soomest. 12 protsenti tuli Saksamaalt ning üheksa protsenti nii Leedust kui ka Lätist. Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kõige enam import Saksamaalt, Hollandist ja Kanadast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid. Teist kuud järjest suurenes impordi väärtus peaaegu kõigis kaubajaotistes, välja arvatud mineraalsete toodete sisseveos.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport 5 protsenti ja import 4 protsenti.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: