Riho Terras: Eestil on aeg võtta rahulikult ({{commentsTotal}})

Riho Terras.
Riho Terras. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul suurendavad NATO Varssavi tippkohtumisel langetatud otsused Eesti alalist valmisolekut kaks korda ja liitlaste kohalolekut Eestis peaks käsitlema rahuliku rutiinina: nii nagu NATO on kohal Itaalias ja Saksamaal.

"Kindlasti oleme me saanud rohkem, kui me eales eeldasime, ja umbes sama palju, kui küsisime. Umbes aasta tagasi saatsime kirja, milles rääkisime pataljonist, et näidata meie ambitsiooni taset, ja nüüd on see saanud reaalsuseks. Kaheksa kuud tagasi ei oleks seda keegi arvanud ja ma olen sügavalt tänulik neile inimestele, kes aitasid sellise tulemuse saavutada," ütles Terras usutluses Eesti Päevalehele.

Praegu on Terrase hinnagul kõige olulisem sõnum see, et kõik 28 liikmesriiki võtavad seda 5. artikli kohustust väga tõsiselt. "Väga paljud riigid soovivad ka nii põhja- kui ka lõunapoolses idas panustada. Pean silmas Balti riike, Poolat, Bulgaariat ja Rumeeniat. Minu meelest võiksime sellega rahule jääda. Peaksime ka ses mõttes pisut maha rahunema ja andma välja sõnumi, et ei ole sõda. On rahuaeg," rääkis kaitseväe juhataja.

Terras avaldas kartust, et Venemaa meedia kavatseb pärast tippkohtumist paanikat veel rohkem õhutada. "Seda oli näha juba tippkohtumise ajal. Tekitada veel suurem ebakindlustunne kuni selleni, et nad võrdlevad NATO-t Hitleri Saksamaaga. Seda paraku ei saa kuidagi vältida."

Põhisõnum Eesti inimestele on Terrase sõnul ikka see, et ei ole sõda, on rahu. Tuleb rahulikult võtta. Tegelikult ka. Võtta seda kui normaalsust ja mitte panna liiga palju tähele, mida Venemaal hakatakse propaganda mõttes ütlema. "Võib-olla pole vaja igast lennust või sõjaväelisest liikumisest uudist teha. See on rutiin. Ka Eesti kaitsevägi liigub oma territooriumil ringi ja liitlasi on tulevikus rohkem, aga see on sõjaväeline rutiin," ütles Terras.

Ta lisas, et kindlasti on see kasulik ka kohalikule majandusele. "Kui ma oleksin tsivilist ja mul oleks vaba raha, siis ma mõtleksin kindlasti Tapale Inglise pubi teha."

Toimetaja: Indrek Kuus



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: