Riho Terras: Eestil on aeg võtta rahulikult ({{commentsTotal}})

Riho Terras.
Riho Terras. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul suurendavad NATO Varssavi tippkohtumisel langetatud otsused Eesti alalist valmisolekut kaks korda ja liitlaste kohalolekut Eestis peaks käsitlema rahuliku rutiinina: nii nagu NATO on kohal Itaalias ja Saksamaal.

"Kindlasti oleme me saanud rohkem, kui me eales eeldasime, ja umbes sama palju, kui küsisime. Umbes aasta tagasi saatsime kirja, milles rääkisime pataljonist, et näidata meie ambitsiooni taset, ja nüüd on see saanud reaalsuseks. Kaheksa kuud tagasi ei oleks seda keegi arvanud ja ma olen sügavalt tänulik neile inimestele, kes aitasid sellise tulemuse saavutada," ütles Terras usutluses Eesti Päevalehele.

Praegu on Terrase hinnagul kõige olulisem sõnum see, et kõik 28 liikmesriiki võtavad seda 5. artikli kohustust väga tõsiselt. "Väga paljud riigid soovivad ka nii põhja- kui ka lõunapoolses idas panustada. Pean silmas Balti riike, Poolat, Bulgaariat ja Rumeeniat. Minu meelest võiksime sellega rahule jääda. Peaksime ka ses mõttes pisut maha rahunema ja andma välja sõnumi, et ei ole sõda. On rahuaeg," rääkis kaitseväe juhataja.

Terras avaldas kartust, et Venemaa meedia kavatseb pärast tippkohtumist paanikat veel rohkem õhutada. "Seda oli näha juba tippkohtumise ajal. Tekitada veel suurem ebakindlustunne kuni selleni, et nad võrdlevad NATO-t Hitleri Saksamaaga. Seda paraku ei saa kuidagi vältida."

Põhisõnum Eesti inimestele on Terrase sõnul ikka see, et ei ole sõda, on rahu. Tuleb rahulikult võtta. Tegelikult ka. Võtta seda kui normaalsust ja mitte panna liiga palju tähele, mida Venemaal hakatakse propaganda mõttes ütlema. "Võib-olla pole vaja igast lennust või sõjaväelisest liikumisest uudist teha. See on rutiin. Ka Eesti kaitsevägi liigub oma territooriumil ringi ja liitlasi on tulevikus rohkem, aga see on sõjaväeline rutiin," ütles Terras.

Ta lisas, et kindlasti on see kasulik ka kohalikule majandusele. "Kui ma oleksin tsivilist ja mul oleks vaba raha, siis ma mõtleksin kindlasti Tapale Inglise pubi teha."

Toimetaja: Indrek Kuus



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: