Soome tolliamet korraldab varjupaigataotlejate poolt hüljatud autode oksjoni ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejate poolt hüljatud autod.
Varjupaigataotlejate poolt hüljatud autod. Autor/allikas: Soome toll

Soome tolliamet korraldab 15.-16. juulini oksjoni, mille raames loodetakse maha müüa autod, millega möödunud talvel saabusid Salla piiripunkti Venemaa poolelt tulnud varjupaigataotlejad.

Kokku on autosid 128 ning tegemist on peamiselt vanemate Ladade, Volgade ja muude Nõukogude Liidu autotööstuse toodetega, vahendas Yle.

Põhjus, miks autod piiripunkti kuhjuma hakkasid, seisnes selles, et jalgsi ei lubanud piiri ületada ei Soome ega ka Vene võimud. Kui ilm külmemaks läks, keelati ära ka varem sageli kasutusel olnud jalgrattasõidud piirile. Seega ei jäänud Läände pürgivatel migrantidel enam muud võimalust, kui hankida piiriületuseks Venemaalt mõni odavam auto. Kusjuures roolis viibinud inimesele esitasid Soome võimud alati ka süüdistuse inimsmugeldamises, seda ka juhul, kui see isik samal ajal ka ise varjupaika taotles.

Pärast piiri ületamist aga jäeti autod piiripunkti, kus neist tekkis peagi suur parkla, millest tolliamet nüüd esialgu oksjoni abil vabaneda üritab. Hoolimata autode halvast seisukorrast on oksjon pälvinud palju tähelepanu vanade autode huviliste seas.

Juuni lõpus kirjutas Soome rahvusringhääling, et varjupaigataotlejate saabumine üle idapiiri on praeguseks lõppenud. Viimased varjupaigataotlejad tulid Venemaa kaudu Soome Lapimaale aprilli alguses.

Nii Norra kui ka Soome meedias on peetud varjupaigataotlejate saabumist Venemaa kaudu üsnagi omapäraseks nähtuseks, sest sellega on kaasnenud mitmeid kummalisi detaile. Näiteks lõppes inimeste saabumine sama ootamatult kui see ka omal ajal algas. Lisaks on teada, et paljud kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Soome või Norrasse pürgisid, olid varem lausa aastaid Venemaal elanud. Ka tekitas segadust Vene võimude tegevus ja mõned asjatundjad isegi väitsid, et Venemaa üritab vastasseisus lääneriikidega demonstreerida nn migratsioonirelva ehk võimekust suunata oma territooriumi kaudu migratsioonivoogu oma naaberriikidesse.

Teemaga seoses käisid Venemaal läbirääkimisi pidamas mitmed Soome kõrged võimuesindajad, nende seas ka peaminister Juha Sipilä ja president Sauli Niinistö.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: