Soome tolliamet korraldab varjupaigataotlejate poolt hüljatud autode oksjoni ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejate poolt hüljatud autod.
Varjupaigataotlejate poolt hüljatud autod. Autor/allikas: Soome toll

Soome tolliamet korraldab 15.-16. juulini oksjoni, mille raames loodetakse maha müüa autod, millega möödunud talvel saabusid Salla piiripunkti Venemaa poolelt tulnud varjupaigataotlejad.

Kokku on autosid 128 ning tegemist on peamiselt vanemate Ladade, Volgade ja muude Nõukogude Liidu autotööstuse toodetega, vahendas Yle.

Põhjus, miks autod piiripunkti kuhjuma hakkasid, seisnes selles, et jalgsi ei lubanud piiri ületada ei Soome ega ka Vene võimud. Kui ilm külmemaks läks, keelati ära ka varem sageli kasutusel olnud jalgrattasõidud piirile. Seega ei jäänud Läände pürgivatel migrantidel enam muud võimalust, kui hankida piiriületuseks Venemaalt mõni odavam auto. Kusjuures roolis viibinud inimesele esitasid Soome võimud alati ka süüdistuse inimsmugeldamises, seda ka juhul, kui see isik samal ajal ka ise varjupaika taotles.

Pärast piiri ületamist aga jäeti autod piiripunkti, kus neist tekkis peagi suur parkla, millest tolliamet nüüd esialgu oksjoni abil vabaneda üritab. Hoolimata autode halvast seisukorrast on oksjon pälvinud palju tähelepanu vanade autode huviliste seas.

Juuni lõpus kirjutas Soome rahvusringhääling, et varjupaigataotlejate saabumine üle idapiiri on praeguseks lõppenud. Viimased varjupaigataotlejad tulid Venemaa kaudu Soome Lapimaale aprilli alguses.

Nii Norra kui ka Soome meedias on peetud varjupaigataotlejate saabumist Venemaa kaudu üsnagi omapäraseks nähtuseks, sest sellega on kaasnenud mitmeid kummalisi detaile. Näiteks lõppes inimeste saabumine sama ootamatult kui see ka omal ajal algas. Lisaks on teada, et paljud kolmandatest riikidest pärit isikud, kes Soome või Norrasse pürgisid, olid varem lausa aastaid Venemaal elanud. Ka tekitas segadust Vene võimude tegevus ja mõned asjatundjad isegi väitsid, et Venemaa üritab vastasseisus lääneriikidega demonstreerida nn migratsioonirelva ehk võimekust suunata oma territooriumi kaudu migratsioonivoogu oma naaberriikidesse.

Teemaga seoses käisid Venemaal läbirääkimisi pidamas mitmed Soome kõrged võimuesindajad, nende seas ka peaminister Juha Sipilä ja president Sauli Niinistö.

Toimetaja: Laur Viirand



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema