Vallandatud õpetaja palub võrdõigusvolinikult diskrimineerimise kohta kinnitust ({{commentsTotal}})

Liisa-Ly Pakosta
Liisa-Ly Pakosta Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Arvamusartiklis avaldatud seisukohtade tõttu Järva-Jaani gümnaasiumist vallandatud ajalooõpetaja Priit Dieves (EKRE) tegi võrdõigusvolinikule Liisa Pakostale avalduse, milles palub hinnangut, kas koolidirektor pani teda ametist vallandades toime diskrimineerimise.

Dieves palub võrdõigusvolinikult ametlikku hinnangut, kas Järva-Jaani gümnaasiumi direktori Raigo Prantsi poolt tema töölepingu erakorralise ülesütlemisega, on toime pandud diskrimineerimine veendumuste tõttu.

"Minuga töösuhte lõpetamist põhjendades heidab direktor Prants mulle oma käskkirjas ennekõike ette nimelt seda, et minu artiklis avaldatud mõttekäigud võivad osutuda naisterahvastele solvavaks ja alandavaks, et need ei peegelda piisavalt positiivset suhtumist võrdõiguslikkusesse ning et need võivad olla ka ebademokraatlikud," selgitas Dieves avalduses.

Dievese tõdes, et seetõttu leidis direktor Prants oma käskkirjas tema vallandamist motiveerides, et arvamusartiklis esitatud seisukohad ei ühti Järva-Jaani gümnaasiumi "väärtushinnangute ja hoiakutega".

"Kuigi direktor Prants on minu vallandamist põhjendades toonud (mh meediale esitatud seisukohtades) välja ka teisi põhjendusi, ei ole kahtlust, et peamiseks põhjenduseks on just minu arvamuste väljendamine Õhtulehes avaldatud artiklis," kinnitas Dieves.

Dievese sõnul ei saa ilmselgelt õpetajana töötamine tähendada seda, et inimene on sunnitud loobuma oma veendumustele tuginevate seisukohtade avalikust väljendamisest ja hoiduma seega kultuursel kombel ja aktiivse kodanikuna ühiskondlikus arutelus osalemisest, sest vastasel korral võib ta kaotada oma töö.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: