Toomi kohtumine Assadiga tekitas poliitikute seas tulise arutelu ({{commentsTotal}})

Yana Toom kohtus pühapäeval Süüria presidendiga.
Yana Toom kohtus pühapäeval Süüria presidendiga. Autor/allikas: Erakogu/Postimees/Scanpix
{{1468231191000 | amCalendar}}

Eesti eurosaadiku Yana Toomi, tema Läti kolleegi Tatjana Ždanoka ja Hispaania saadiku Javier Couso Permuy kohtumine Süüria presidendi Bashar al-Assadiga tekitas Eesti poliitikute seas tulise arutelu.

Eurosaadik Urmas Paet ütles, et tema kolleegide Yana Toomi, Tatjana Ždanoka ja Javier Couso Permuy kohtumine ei muuda Euroopa Liidu ja Süüria vahelistes suhetes mitte midagi.

"Ma ei näe Toomi, Ždanoka ja Permuy külaskäigul Assadi juurde mingit mõju, sest nende hoiakud ei väljenda mingil moel Euroopa Parlamendi enamuse seisukohta," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paet rääkis, et Assad ja tema valitsus on suuresti vastutavad Süürias aastaid kestnud vägivalla eest ning tema sõnul ei maksa unustada, et oluline osa Süüriast pärit põgenikest on riigist lahkunud Assadi režiimi ja Süüria vägede julmuste eest. Ta meenutas, et Assadi väed on kasutanud ka keemiarelva.

"See on ka põhjus, miks Assadi režiimi suhtes on sanktsioonid kehtestatud ning pole mingit põhjust neid muuta," lausus Paet.

Yana Toom pakkus välja, et sanktsioonid võiks ümber vaadata selliselt, et anda Süüria valitsusele võimalus kasutada pankades külmutatud raha rahvusvahelise kontrolli all ning leevendada nafta eksporditingimusi nii, et teenitud tulu oleks suunatud sotsiaalvaldkonnale.

Paet kommenteeris, et niikaua kuni jätkab Assad ei ole see reaalne. "Sanktsioonide muutmine või leevendamine võib kõne alla tulla vaid uue Süüria ühtsusvalitsuse moodustamisega," lausus ta.

"Oma inimeste vastu sooritatud kuritegude tõttu on Assad aastaid olnud demokraatlike riikide, sealhulgas Euroopa Liidu poolt rahvusvahelises isolatsioonis ning Toomi, Ždanoka ja Permuy külaskäik seda ei muuda. Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma seisukohta Assadi valitsuse kuritegude suhtes oma rahva kallal," lõpetas Paet.

Herkel: see on Kremli algatatud aktsioon

Vabaerakonna esimehe Andres Herkel sõnul on Yana Toomi ja veel kahe paduvasakpoolse eurosaadiku kohtumine Süüria diktaatori Bashar al-Assadiga sobimatu ning kindlasti esindasid nad seal iseennast, mitte Euroopa Parlamenti ega Eesti, Läti või Hispaania valijaid.

Herkeli meelest peab Keskerakond andma hinnangu oma liikmest Europarlamendi saadiku Yana Toomi kohtumisele inimsusvastastes kuritegudes süüdistatava Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. "Ühtlasi on see katse aidata Venemaa presidendil Putinil kurjategija imagot parandada," ütles Herkel.

"Yana Toomiga koos käisid Süürias tuntud Läti kremlimeelne tegelane Tatjana Ždanoka ja Putini-sõbralik hispaania vasakpoolne Javier Couso Permuy. Tegemist on ilmselt Kremli poolt algatatud aktsiooniga, mille eesmärgiks on tekitada mulje, et Euroopa Parlament suhtleb al-Assadiga väga vabalt ja oleks justkui valmis tuhandete tsiviilisikute tapmist muuhulgas keemiarelvaga unustama," ütles Vabaerakonna esimees.

Herkeli sõnul heidab Yana Toom kui Eestist valitud eurosaadiku selline tegevus varju Eesti Vabariigile ning seda ei saa õigustada saadiku vaba mandaadiga. "Me ootame Keskerakonnalt kiiret ja selget hinnangut Toomi tegevusele. Eesti on osa Euroopa Liidust ja see liit on allutanud Süüria keskvõimu sanktsioonidele ning võtnud ühise hoiaku, et rahulike elanike tapmine oma võimu nimel on andestamatu kuritegu," sõnas Herkel.

Ta lisas, et Putini Venemaa on al-Assadi aktiivse sõjalise toetamisega näidanud oma soovi teravalt vastanduda kogu demokraatliku maailma väärtustele. "Pärast vägede osalist väljaviimist Süüriast alustati propagandistliku kampaaniaga mõrtsuk-presidendi positsioonide parandamiseks. Pärast visiiti on selge, et Yana Toom on asunud teadlikult toetama seda tegevust," lõpetas Andres Herkel.

Loone: Herkeli avaldused on populism

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone leiab, et riigikogulase Andres Herkeli kommentaar eurosaadikute Süüria visiidile on ülereageerimine ning populistlik.

"Mul on väga kahju, et Andres Herkel püüab seesugusel teemal populismipunkte lõigata," ütles Oudekki Loone.

"See et maailma konfliktikolletes hakkaksid kõnelema relvade asemele inimesed, on kõigi huvides. Olen isiklikult viibinud valimisvaatlejana mitmetel rahvusvahelistel missioonidel väga keerulise olukorraga riikides ning olen näinud, mis olukorras on tavakodanikud. Just Süüria tavakodanike olukorrale eurosaadikud oma visiidiga tähelepanu juhtisidki. Kui eurosaadik Yana Toom ütleb, et diskussiooni avamise abil on võimalik olukorda Süürias parandada, et võidakse olla valmis kompromissideks, siis tuleb seda tervitada, mitte hukka mõista," rääkis Loone.

Loone rõhutas, et Süüria presidendiga on kohtunud poliitikud nii Euroopast, USA-st kui ka Venemaalt. "Kõigi kohtumiste eesmärk on leida võimalusi, mis viiksid selleni, et Süüria konflikt laheneks ning tsiviilelanikud ei peaks enam kannatama. Just diplomaatia ja läbirääkimised on see, mis võib aidata seal valitsevat olukorda leevendada."

"Mulle on väga sümpaatne Yana Toomi mõte sellest, et Süüria valitsus saaks kasutada külmutatud rahalisi vahendeid või saada nafta eksporditulu rangelt kontrollitud sotsiaalvaldkonna kuludeks," ütles Loone. 

Mart Nutt: Toom väljendas toetust Venemaa poliitilisele kursile

Riigikogu Isamaa ja Res Publica (IRL) fraktsiooni liige Mart Nutt ütles, et Süüria president Bashar al Assad on kogu demokraatliku maailma jaoks diktaator, kes on vastutav verevalamise ja tsiviilelanike tapmise eest oma riigis. Nutt lisas, et Assad on kasutanud omaenese rahva vastu gaasirünnakuid ning suuresti tänu tema tegevusele on miljonid süürlased pidanud põgenema oma kodudest Euroopasse ja miljonid on jätkuvalt omaenese maal pidanud ümber asuma.

"Pole kahtlust, et Yana Toomi ja teised europarlamendi saadikute initsiatiiv Assadiga kohtumiseks tuli Kremlist, mitte aga Euroopa parlamendi fraktsioonidest. Assadi ja teda toetava Kremli jaoks on oluline saada oma poliitikale toetust, mida saadikud ka pakkusid. Toomi ja teiste vasakpoolsete saadikute visiit väljendab otsest toetust Venemaa poliitilisele kursile. Venemaa sõjaline tegevus Süürias ei ole sugugi olnud suunatud ISIS-e , vaid pigem tsiviilelanike vastu ning aitab kaasa põgenikeprobleemi süvendamisele Euroopas.Euroopa parlamendi saadikute kohtumine ja toetusavaldus Assadile on kahetsusväärne ega aita mingilgi moel kaasa rahule Süürias," ütles Nutt rahvusringhäälingu uudisteportaalile.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema