Rain Kooli: kas ajakirjanikke peaks atesteerima? ({{commentsTotal}})

Oleme täna olukorras, kus ühisnimetuse "ajakirjanik" all tegutseb väga kirev seltskond tegelasi, kellest parimaid võib tõepoolest nimetada Eesti ajakirjanduse koorekihiks, teises äärmuses võib aga olla kõmuportaalis ühe korra oma nime all südant puistanud seltskonnategelane, märgib ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

Juhtusin hiljuti sobrama oma vanades kalendermärkmikes ja kaustikutes – mis muuseas on üllatavalt hea ülestähenduste varasalv. Kui neid ainult mäletaks, jõuaks ja taipaks lugeda.

Igatahes olin ma seitse aastat tagasi, 2009. aasta aprillis – vaadates ETV eetrist tänaseks juba kadunud saadet ”Tähelaev” – teinud ajakirjanik Priit Hõbemäe nime taha saates väljaöeldust lühikese märke: ”Ajakirjanikke ei tarifitseerita.”

Seepeale kerkis mu mälusoppidest esile üks põnev diskussioon, mida olin pidanud ühel suuremal ajakirjanike kogunemisel. Teemaks seesama, ajakirjanike tarifitseerimine või atesteerimine.
 
Tõepoolest, me oleme täna olukorras, kus ajakirjanikuna võib tööle asuda… või no, sisuliselt võib end ajakirjanikuks kuulutada kes tahes, kes selleks võimaluse või põhjenduse leiab. Nii tegutsebki ühisnimetuse "ajakirjanik" all väga kirev seltskond tegelasi.

Neist parimaid võib tõepoolest nimetada Eesti ajakirjanduse koorekihiks, uurivateks ja avastavateks – seega ka mingeid ringkondi alati vihastavateks – Ajakirjanikeks.

Teises äärmuses on kõmuportaalis ühe korra oma nime all südant puistanud seltskonnategelane, eraraadiokanalis lamedat programmi kokku vadistav libesuu või kunagi Eesti Ekspressi kolumnisti Jakob Karu poolt nii vaimukalt portreteeritud veebitoimetaja Indrek, kelle karjääri hüppelaudadeks on olnud kelneri, müügimehe ja naisteajakirja kujundaja assistendi töökohad.
 
Ajakirjanikke tõepoolest ei tarifitseerita ega atesteerita. Pole mingeid etalone ega skaalasid, mille alusel mõõta ajakirjanike põhilisi kutseomadusi – info leidmise ja äratundmise oskust, allikate hankimise osavust, leidlikkust, tasakaalu säilitamise kunsti, arusaamist ajakirjanduse põhitõdedest, keelelist andekust ning eriti praegusel ajal nii hädavajalikku vähemalt mõningastki tehnilist taipu.

Ajakirjanikke ei tarifitseerita ega atesteerita. Aga kas peaks?!
 
Ajakirjanikud on privilegeeritud rahvas. Ajakirjanike jaoks avanevad ühtmoodi nii Stenbocki maja kui ka Tallinna linnavalitsuse uksed, laudadele ning postkastidesse ilmub kutseid kõikvõimalikele üritustele, ajakirjanike jaoks on lahti nii rahvusvaheliste tippkohtumiste, suurimate rokistaaride kontsertide, strateegiliste seminaride kui ka filmifestivalide tagatoad.

Ajakirjanik võib seista meie kõige aja kõige tuntumatele isikutele nii lähedal, et võiks neil varrukast haarata – ning seda mõni julgem telereporter teebki. Ajakirjanikud saavad kuulda asju, mis iial auditooriumini ei jõua, ajakirjanikud valdavad informatsioonikübemeid, mis võivad mõjutada meie kõigi elu rohkem kui üldsus esmapilgul aimatagi oskab ning ajakirjanikud võivad kukutada ministreid ja sundida tagasi astuma valitsusi.

Nii et niipidi mõeldes on tõesti pisut kõhedusttekitav mõte, et seda niivõrd suurte eelisõigustega massi ei sorteerita ega paigutata pingeritta mingite ühtsete kvaliteedinõuete alusel. Teri ei eraldata sõkaldest – ehk ajakirjanikke meediatöötajatest.
 
Samas on loomulikult selge, et ajakirjanike atesteerimise skeemi loomine oleks keerukas ning üsnagi hüpoteetiline. Pealegi ei ole ju ajakirjanike valimine täiesti stiihiline protsess: praegu teevad seda omamoodi hindamis- ning atesteerimistööd lihtsalt erinevate väljaannete peatoimetajad, kel Eesti oludes on oluline roll uute töötajate värbamisel ning neile palga määramisel. Kuid teisalt: nemadki on inimesed ning inimene allub oma otsustes vähemalt teatud osas sumedale loogikale.
 
Teoorias võiks mingit rolli atesteerija või tarifitseerijana etendada ka ajakirjanike liit, kuid olgem ausad, veel praegugi ei ole see Eestis eriline tegija.

Nii et tõenäoliselt ei teki meil ka lähimate kuude ega aastate jooksul vabariiklikku komisjoni ega tsunfti, mis ajakirjanikud üle vaataks ja väärtuse järgi ritta seaks. Omalt poolt aga pakuksin mõned juhtnöörid, millest ise olen oma ajakirjanikutööd tehes juhindunud:
 
Ajakirjanik ei peaks kuuluma ühtegi erakonda või poliitilisse liikumisse;
 
ajakirjanik ei peaks osalema mingitel poliitilistel valimistel või hääletustel;
 
ajakirjanik ei peaks võtma vastu rahalist või sellega võrreldavat tulu üheltki erakonnalt või poliitilise iseloomuga liikumiselt ega äri- või lobiühenduselt;
 
ajakirjanik peab olema valmis pidevalt kahtluse alla seadma nii enda kui ka teiste tõekspidamised, sest uue informatsiooni valguses võib kõik pidevalt muutuda;
 
ajakirjanik peab olema suuteline vaatlema iga probleemi, nähtust või teemat samaaegselt kõikidelt võimalikelt, ka vastandlikelt positsioonidelt;

– ning lõpuks –
 
ajakirjanik peab olema valmis selleks, et tal on hulganisti vaenlasi, kuid väga vähe sõpru.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Kooli eskiisKooli eskiis
IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse rahvusvahelise kooli

IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse teadus- ja innovatsioonikeskse põhikooli ja gümnaasiumi.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics