Luik: pataljonist pole Vene tankiarmeele vastast, aga see on piisav heidutus ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik ütles, et ühest pataljonist Eestis pole küll Vene tankiarmeele vastast, kuid see on piisav heidutus. Tema sõnul tekiks sissetungi korral otsene konflikt NATO relvajõududega.

"Kui juhtub, et Vene tankiarmee peaks üle piiri tulema, siis on ju selge, et sellest (pataljonist - toim.) ei piisa. Need pataljonid on siin eelkõige solidaarsuse märgiks ja nad on ka n-ö "päästikud". Kuna üle piiri tulev vaenlane satub nendega kohe langingukontakti, siis tähendab see ka seda, et automaatselt satub vaenlane kontakti ka NATO relvajõududega. See on nende pataljonide ülesanne ja selleks on pataljon täiesti piisav," ütles Luik Vikerraadio saates "Uudis +".

Luik lisas veel, et pataljon on kõigest jäämäe tipp. "Tuleb arvestada, et tegelikult on NATO käsutuses hiigelsuured relvastatud jõud. Tõsi - nad ei asu otseselt Balti riikides. Aga USA puhul on tegemist konkurentsitult maailma suurima sõjalise jõuga," lausus Luik.

Lisaks on Luige sõnul oluline USA presidendi Barack Obama väljaöeldu, et Ida-Euroopasse jäetakse lisaks ka terve brigaad, mille staap hakkab paiknema Poolas. Selle brigaadi pataljonid hakkavad ringi liikuma ka Balti riikides.

Möödunud reedel toimunud NATO Varssavi tippkohtumisel kinnitati, et igasse Balti riikidesse ja Poolasse saadetakse NATO pataljon.

Riikide valitsuste vahetumine suuri muudatusi ei tohiks tuua

Kuigi mitmed suurriigid saavad endale lähitulevikus uued valitsejad, ei usu Luik, et see toob kaasa olulist muudatust NATO poliitikas.

"Tuleb arvestada, et NATO on kollektiivne kaitseorganisatsioon, aga loomulikult väga olulist osa mängivad konkreetsete riikide poliitilised otsused. On selge, et ka Eesti vaatab väga suure tähelepanuga kõiki neid valimisi, mis toimuvad eriti suurtes NATO riikides, kellel on väga suur mõju ka NATO poliitikale. Fakt on see, et see poliitiline olukord võib mõjutada NATO tegevust. Tõenäosus, et selline poliitiline laine nüüd kuidagi NATO-t totaalselt nõrgestaks on siiski minu arvates väga väike," lausus ta.

"Väga oluline on ka see, et on tehtud väga formaalsed otsused, millega riigid on ennast sidunud. Ja loomulikult need valitsused, mis tulevad peavad samuti nendest formaalsetest otsustest kinni pidama. Loomulikult on võimalik, et tuleb nii radikaalne valitsus, et ta ütleb, et ma tõmban ennast sellest projektist täiesti välja, aga praegust olukorda vaadates ma pean seda siiski ebatõenäoliseks," rääkis Luik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.