Luik: pataljonist pole Vene tankiarmeele vastast, aga see on piisav heidutus ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik ütles, et ühest pataljonist Eestis pole küll Vene tankiarmeele vastast, kuid see on piisav heidutus. Tema sõnul tekiks sissetungi korral otsene konflikt NATO relvajõududega.

"Kui juhtub, et Vene tankiarmee peaks üle piiri tulema, siis on ju selge, et sellest (pataljonist - toim.) ei piisa. Need pataljonid on siin eelkõige solidaarsuse märgiks ja nad on ka n-ö "päästikud". Kuna üle piiri tulev vaenlane satub nendega kohe langingukontakti, siis tähendab see ka seda, et automaatselt satub vaenlane kontakti ka NATO relvajõududega. See on nende pataljonide ülesanne ja selleks on pataljon täiesti piisav," ütles Luik Vikerraadio saates "Uudis +".

Luik lisas veel, et pataljon on kõigest jäämäe tipp. "Tuleb arvestada, et tegelikult on NATO käsutuses hiigelsuured relvastatud jõud. Tõsi - nad ei asu otseselt Balti riikides. Aga USA puhul on tegemist konkurentsitult maailma suurima sõjalise jõuga," lausus Luik.

Lisaks on Luige sõnul oluline USA presidendi Barack Obama väljaöeldu, et Ida-Euroopasse jäetakse lisaks ka terve brigaad, mille staap hakkab paiknema Poolas. Selle brigaadi pataljonid hakkavad ringi liikuma ka Balti riikides.

Möödunud reedel toimunud NATO Varssavi tippkohtumisel kinnitati, et igasse Balti riikidesse ja Poolasse saadetakse NATO pataljon.

Riikide valitsuste vahetumine suuri muudatusi ei tohiks tuua

Kuigi mitmed suurriigid saavad endale lähitulevikus uued valitsejad, ei usu Luik, et see toob kaasa olulist muudatust NATO poliitikas.

"Tuleb arvestada, et NATO on kollektiivne kaitseorganisatsioon, aga loomulikult väga olulist osa mängivad konkreetsete riikide poliitilised otsused. On selge, et ka Eesti vaatab väga suure tähelepanuga kõiki neid valimisi, mis toimuvad eriti suurtes NATO riikides, kellel on väga suur mõju ka NATO poliitikale. Fakt on see, et see poliitiline olukord võib mõjutada NATO tegevust. Tõenäosus, et selline poliitiline laine nüüd kuidagi NATO-t totaalselt nõrgestaks on siiski minu arvates väga väike," lausus ta.

"Väga oluline on ka see, et on tehtud väga formaalsed otsused, millega riigid on ennast sidunud. Ja loomulikult need valitsused, mis tulevad peavad samuti nendest formaalsetest otsustest kinni pidama. Loomulikult on võimalik, et tuleb nii radikaalne valitsus, et ta ütleb, et ma tõmban ennast sellest projektist täiesti välja, aga praegust olukorda vaadates ma pean seda siiski ebatõenäoliseks," rääkis Luik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: