Luik: pataljonist pole Vene tankiarmeele vastast, aga see on piisav heidutus ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik ütles, et ühest pataljonist Eestis pole küll Vene tankiarmeele vastast, kuid see on piisav heidutus. Tema sõnul tekiks sissetungi korral otsene konflikt NATO relvajõududega.

"Kui juhtub, et Vene tankiarmee peaks üle piiri tulema, siis on ju selge, et sellest (pataljonist - toim.) ei piisa. Need pataljonid on siin eelkõige solidaarsuse märgiks ja nad on ka n-ö "päästikud". Kuna üle piiri tulev vaenlane satub nendega kohe langingukontakti, siis tähendab see ka seda, et automaatselt satub vaenlane kontakti ka NATO relvajõududega. See on nende pataljonide ülesanne ja selleks on pataljon täiesti piisav," ütles Luik Vikerraadio saates "Uudis +".

Luik lisas veel, et pataljon on kõigest jäämäe tipp. "Tuleb arvestada, et tegelikult on NATO käsutuses hiigelsuured relvastatud jõud. Tõsi - nad ei asu otseselt Balti riikides. Aga USA puhul on tegemist konkurentsitult maailma suurima sõjalise jõuga," lausus Luik.

Lisaks on Luige sõnul oluline USA presidendi Barack Obama väljaöeldu, et Ida-Euroopasse jäetakse lisaks ka terve brigaad, mille staap hakkab paiknema Poolas. Selle brigaadi pataljonid hakkavad ringi liikuma ka Balti riikides.

Möödunud reedel toimunud NATO Varssavi tippkohtumisel kinnitati, et igasse Balti riikidesse ja Poolasse saadetakse NATO pataljon.

Riikide valitsuste vahetumine suuri muudatusi ei tohiks tuua

Kuigi mitmed suurriigid saavad endale lähitulevikus uued valitsejad, ei usu Luik, et see toob kaasa olulist muudatust NATO poliitikas.

"Tuleb arvestada, et NATO on kollektiivne kaitseorganisatsioon, aga loomulikult väga olulist osa mängivad konkreetsete riikide poliitilised otsused. On selge, et ka Eesti vaatab väga suure tähelepanuga kõiki neid valimisi, mis toimuvad eriti suurtes NATO riikides, kellel on väga suur mõju ka NATO poliitikale. Fakt on see, et see poliitiline olukord võib mõjutada NATO tegevust. Tõenäosus, et selline poliitiline laine nüüd kuidagi NATO-t totaalselt nõrgestaks on siiski minu arvates väga väike," lausus ta.

"Väga oluline on ka see, et on tehtud väga formaalsed otsused, millega riigid on ennast sidunud. Ja loomulikult need valitsused, mis tulevad peavad samuti nendest formaalsetest otsustest kinni pidama. Loomulikult on võimalik, et tuleb nii radikaalne valitsus, et ta ütleb, et ma tõmban ennast sellest projektist täiesti välja, aga praegust olukorda vaadates ma pean seda siiski ebatõenäoliseks," rääkis Luik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: