Luik: pataljonist pole Vene tankiarmeele vastast, aga see on piisav heidutus ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik ütles, et ühest pataljonist Eestis pole küll Vene tankiarmeele vastast, kuid see on piisav heidutus. Tema sõnul tekiks sissetungi korral otsene konflikt NATO relvajõududega.

"Kui juhtub, et Vene tankiarmee peaks üle piiri tulema, siis on ju selge, et sellest (pataljonist - toim.) ei piisa. Need pataljonid on siin eelkõige solidaarsuse märgiks ja nad on ka n-ö "päästikud". Kuna üle piiri tulev vaenlane satub nendega kohe langingukontakti, siis tähendab see ka seda, et automaatselt satub vaenlane kontakti ka NATO relvajõududega. See on nende pataljonide ülesanne ja selleks on pataljon täiesti piisav," ütles Luik Vikerraadio saates "Uudis +".

Luik lisas veel, et pataljon on kõigest jäämäe tipp. "Tuleb arvestada, et tegelikult on NATO käsutuses hiigelsuured relvastatud jõud. Tõsi - nad ei asu otseselt Balti riikides. Aga USA puhul on tegemist konkurentsitult maailma suurima sõjalise jõuga," lausus Luik.

Lisaks on Luige sõnul oluline USA presidendi Barack Obama väljaöeldu, et Ida-Euroopasse jäetakse lisaks ka terve brigaad, mille staap hakkab paiknema Poolas. Selle brigaadi pataljonid hakkavad ringi liikuma ka Balti riikides.

Möödunud reedel toimunud NATO Varssavi tippkohtumisel kinnitati, et igasse Balti riikidesse ja Poolasse saadetakse NATO pataljon.

Riikide valitsuste vahetumine suuri muudatusi ei tohiks tuua

Kuigi mitmed suurriigid saavad endale lähitulevikus uued valitsejad, ei usu Luik, et see toob kaasa olulist muudatust NATO poliitikas.

"Tuleb arvestada, et NATO on kollektiivne kaitseorganisatsioon, aga loomulikult väga olulist osa mängivad konkreetsete riikide poliitilised otsused. On selge, et ka Eesti vaatab väga suure tähelepanuga kõiki neid valimisi, mis toimuvad eriti suurtes NATO riikides, kellel on väga suur mõju ka NATO poliitikale. Fakt on see, et see poliitiline olukord võib mõjutada NATO tegevust. Tõenäosus, et selline poliitiline laine nüüd kuidagi NATO-t totaalselt nõrgestaks on siiski minu arvates väga väike," lausus ta.

"Väga oluline on ka see, et on tehtud väga formaalsed otsused, millega riigid on ennast sidunud. Ja loomulikult need valitsused, mis tulevad peavad samuti nendest formaalsetest otsustest kinni pidama. Loomulikult on võimalik, et tuleb nii radikaalne valitsus, et ta ütleb, et ma tõmban ennast sellest projektist täiesti välja, aga praegust olukorda vaadates ma pean seda siiski ebatõenäoliseks," rääkis Luik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: