Saksa politsei sisedokumendi kohaselt olid Kölni sündmused veelgi ulatuslikumad ({{commentsTotal}})

Aastavahetus Kölni kesklinnas.
Aastavahetus Kölni kesklinnas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa politseist lekkinud sisedokumendi kohaselt oli aastavahetusel Kölnis ja mõnedes teistes linnades toimunud seksuaalrünnakute laine varem arvatust veelgi ulatuslikum.

Kölni politseid on juba korduvalt süüdistatud katsetes juhtunu tõsidust maha vaikida, vahendas ajaleht The Washington Post.

Rünnakutelainele järgnenud päevadel süüdistati kohalikke politseijuhte selles, et nad üritasid juhtunu tegelikku ulatust maha vaikida. Mahavaikimise põhjuseks aga olevat olnud asjaolu, et rünnakute sooritajateks olid eelkõige Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu sisserändajad.

Samuti on praeguseks leidnud kinnitust, et politseijuhid esitasid juhtunu asjaolude kohta ka otseselt valeandmeid. Nimelt tunnistas politsei märtsis üles, et aastavahetusel Kölni kesklinnas toimunud seksuaalrünnakute laine ajal viibis raudteejaama lähistel vaid 80 politseinikku, mitte 140, nagu varem ametlikult kinnitati.

Äsja ajalehes Süddeutsche Zeitung ning ringhäälingutes NDR ja WDR avaldatud politseiraportid maalivad aastavahetuse sündmustest aga veelgi süngema pildi. Nüüd on võimud jõudnud järeldusele, et aastavahetuse ööl langes üle kogu Saksamaa analoogse seksuaalrünnaku ohvriks rohkem kui 1200 naist. Esikohal oli Köln, kus rünnati 600 naist, ja teisel kohal oli Hamburg 400 naisega.

Seksuaalrünnakuid - ahistamist ja käperdamisest kuni vägistamiseni - sooritas kokku rohkem 2000 meest ning 120 kahtlustatava isik on praeguseks ka kindlaks tehtud. Pool kahtlustavatest on välisriikide kodanikud, kes olid rünnaku sooritamise ajal alles äsja Saksamaale saabunud. Samas olevat suurem osa kahtlustatavatest pärit pigem Põhja-Aafrika riikidest, mitte aga peamisest põgenike päritoluriigist Süüriast.

Hetkel on kohtus süüdi mõistetud vaid 4 meest, kuid lähiajal on oodata juba uusi kohtuprotsesse.

Eelmise nädala neljapäeval mõistis Kölni kohus aastavahetuse sündmustega seoses süüdi kaks meest. 21-aastast iraaklast ja 26-aastast alžeerlast karistati üheaastase tingimisi vanglakaristusega.

Kohtu pressiesindaja sõnul olid mehed saabunud Saksamaale viimase paari aasta jooksul. Seda, kas mehed on ka varjupaigataotluse esitanud, ei soovinud pressiesindaja kommenteerida.

Praegu on ka Saksamaa võimud tunnistanud, et sellises vormis seksuaalrünnakute ja järsult suurenenud migrantide arvu vahel on seos. "Selle fenomeni esilekerkimine ja 2015. aasta kiire migratsioon on omavahel seotud," ütles Saksamaa föderaalse kriminaalpolitsei juht Holger Münch.

Samuti prognoosis ta, et suur osa aastavahetuse juhtumitest võibki jääda lahendamata - Saksamaal on suhteliselt piiratud valvekaamerate võrgustik ning see teeb ründajate isikute tuvastamise küllaltki keeruliseks.

Kölni aastavahetuse pidustuste ajal aset leidnud rünnakutelainet on eksperdid nimetanud Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas levinud nähtuseks nimega taharrush gamea, mis tähendab araabia keeles "kollektiivset ahistamist". Täpsemalt on tegu sellega, kui meestejõuk avalikus kohas naisi tülitab ja ahistab.

Toimetaja: Laur Viirand



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: