Abe kutsus valimisvõidu järel debatile põhiseaduse muutmise üle ({{commentsTotal}})

Jaapani peaminister Shinzo Abe.
Jaapani peaminister Shinzo Abe. Autor/allikas: Toru Hanai/Reuters/Scanpix

Jaapani peaminister Shizo Abe kutsus esmaspäeval pärast võitu ülemkoja valimistel debatile riigi patsifistliku põhiseaduse üle, nimetades alusdokumendi muutmist oma kohuseks.

Rahvusringhäälingu NHK andmeil koguvad Abe Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja koalitsioonipartner Komeito 67-76 kohta valimistel kaalul olnud 121-st. Neil on kahe peale juba 77 kohta ülemkoja 121-st kohast, mida laupäeval ümber ei valitud.

Mitteametlikel andmeil on neil 242-kohalises ülemkojas nüüd 147 kohta.

"Ma tunnen kergendust, et meil õnnestus tagada rohkem kui pooled kaalul olnud parlamendikohad," ütles Abe pühapäeval telekanalile TBS.

Analüütikute sõnul võib Abel olla koos väikeste rahvuslaste erakondadega piisavalt kohti põhiseaduse muutmiseks.

"Meie eesmärk on olnud alati põhiseadust muuta. See on minu kohus," lausus Abe. "Erakonnal ei ole üksinda rohkem kui kaks kolmandikku häältest mõlemas kojas, mistõttu ei oota ma praegu seaduseelnõu läbiminemist," lausus peaminister kompromissile viidates.

"Seega loodan debatile," ütles ta.

475-kohalises alamkojas on LDP-l ja Komeitol 326 kohta. Abe on Jaapani peaminister alates 2012. aasta detsembrist.

Rahvuslikult meelestatud jõud peavad USA okupatsiooni ajal kehtestatud põhiseadust Teise maailmasõja kaotuse järgseks igandiks. Paljud jaapanlased on siiski selle patsifistlike ideaalide jõulised toetajad.

Ehkki LDP soovib jätta alles põhiseaduse sõjapidamisest loobumise vaimu, soovib võimupartei muuta sõnastust, mida ta näeb riigi enesekaitseõigust piiravana.

Kõik põhiseadusmuudatused, mille parlamendi mõlemad kojad kahekolmandikulise enamusega vastu võtavad, peavad saama rahva heakskiidu ka referendumil ning see on LDP jaoks raskesti ületatav takistus.

Tokyo ülikooli politoloogiaprofessor Sadafumi Kawato ütles AFP-le, et kahekolmandikuline enamus ei tähenda, et Abe valitsus saaks koheselt põhiseadust muutma asuda.

Jaapani parlament võttis mullu septembris vastu seaduse, mis võimaldab esmakordselt pärast Teist maailmasõda saata Jaapani vägesid välisriikidesse võitlema.

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: