Abe kutsus valimisvõidu järel debatile põhiseaduse muutmise üle ({{commentsTotal}})

Jaapani peaminister Shinzo Abe.
Jaapani peaminister Shinzo Abe. Autor/allikas: Toru Hanai/Reuters/Scanpix

Jaapani peaminister Shizo Abe kutsus esmaspäeval pärast võitu ülemkoja valimistel debatile riigi patsifistliku põhiseaduse üle, nimetades alusdokumendi muutmist oma kohuseks.

Rahvusringhäälingu NHK andmeil koguvad Abe Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja koalitsioonipartner Komeito 67-76 kohta valimistel kaalul olnud 121-st. Neil on kahe peale juba 77 kohta ülemkoja 121-st kohast, mida laupäeval ümber ei valitud.

Mitteametlikel andmeil on neil 242-kohalises ülemkojas nüüd 147 kohta.

"Ma tunnen kergendust, et meil õnnestus tagada rohkem kui pooled kaalul olnud parlamendikohad," ütles Abe pühapäeval telekanalile TBS.

Analüütikute sõnul võib Abel olla koos väikeste rahvuslaste erakondadega piisavalt kohti põhiseaduse muutmiseks.

"Meie eesmärk on olnud alati põhiseadust muuta. See on minu kohus," lausus Abe. "Erakonnal ei ole üksinda rohkem kui kaks kolmandikku häältest mõlemas kojas, mistõttu ei oota ma praegu seaduseelnõu läbiminemist," lausus peaminister kompromissile viidates.

"Seega loodan debatile," ütles ta.

475-kohalises alamkojas on LDP-l ja Komeitol 326 kohta. Abe on Jaapani peaminister alates 2012. aasta detsembrist.

Rahvuslikult meelestatud jõud peavad USA okupatsiooni ajal kehtestatud põhiseadust Teise maailmasõja kaotuse järgseks igandiks. Paljud jaapanlased on siiski selle patsifistlike ideaalide jõulised toetajad.

Ehkki LDP soovib jätta alles põhiseaduse sõjapidamisest loobumise vaimu, soovib võimupartei muuta sõnastust, mida ta näeb riigi enesekaitseõigust piiravana.

Kõik põhiseadusmuudatused, mille parlamendi mõlemad kojad kahekolmandikulise enamusega vastu võtavad, peavad saama rahva heakskiidu ka referendumil ning see on LDP jaoks raskesti ületatav takistus.

Tokyo ülikooli politoloogiaprofessor Sadafumi Kawato ütles AFP-le, et kahekolmandikuline enamus ei tähenda, et Abe valitsus saaks koheselt põhiseadust muutma asuda.

Jaapani parlament võttis mullu septembris vastu seaduse, mis võimaldab esmakordselt pärast Teist maailmasõda saata Jaapani vägesid välisriikidesse võitlema.

Allikas: BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: