Tallinn analüüsib sadevete äravoolu olukorda ({{commentsTotal}})

Eile Tallinnas maha langenud sademete hulk oli niivõrd erakordne, et olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ei suutnud vett vastu võtta ning see põhjustas mitmel pool uputuse, selgitas Tallinna Vesi. Kas midagi oleks vaja ümber ehitada, näitab paari nädala pärast valmiv analüüs.

Tallinna Vesi jõudis juba eile järeldusele, et kõik nende hallatavad süsteemid olid kontrolli all ja töökorras, kaasa arvatud pumbad, mis töötasid täisvõimsusel. Maha sadanud sademete hulk oli aga Tallinna Vee hinnangul niivõrd erakordne - 40 minutiga sadas maha 40 mm sademeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui tekib küsimus, miks see vesi ei jooksnud kohe ära, siis ma ei tahaks väga tehniliselt rääkida, aga arvatavasti, kui te panete oma vanni hästi palju vett korraga, siis läbi selle augu ei jookse see kiiresti ära ja midagi läheb ka põrandale. Eile juhtus seal samasugune olukord - vett oli nii palju, et süsteemid ei suutnud seda vastu võtta. Tegemist on erakorralise juhtumiga," tõdes Tallinna Vee tootmisjuht Aleksandr Timofejev.

Ta lisas, et Tallinna Kommunaalametiga tehakse koostööd selleks, et lahendada edaspidi taolisi olukordi paremini.

Vee-ettevõtete Järelevalve Sihtasutusel on aga palutud järgneva paari nädala jooksul läbi viia analüüs.

"See saab olema aluseks sellele, kas tulevas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavas peaks võtma uusi suundi," ütles Timofejev.

Talllinna Kommunaalameti juht Ain Valdman lisas aga, et üks asi, mida peaks tulevikus taolistel puhkudel paremini tegema, on liikluskorraldus.

"Operatiivne liikluskorraldus võiks olla meil rohkem läbi mõeldud, nagu see meil oli - pühapäevane päev, võib-olla liiklust mitte nii palju, aga sellegipoolest on inimesed liikvel jalgsi, autodega ja see tähendab, et tööjõud, kes on operatiivselt valvel, peaks koheselt välja tulema," rääkis Valdman.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema