Advokatuur loodab juristide tööd lihtsustada õigusroboti abil ({{commentsTotal}})

Kui praegu kulutavad juristid aastas sadu tunde seadustest ja muudest õigusallikatest keerulistele õigusküsimustele vastuseid otsides, siis tulevikus võib selle töö ära teha õigusrobot. Ehkki praegu õigusrobotit veel olemas ei ole, loodavad Tartu ülikooli IT-õiguse programm ja Eesti advokatuur selle ideekonkursi abil valmis saada.

Eesti advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul oleks õiguslikke tekste koondava nn õigusroboti olulisim eesmärk lihtsustada juristide tööd õigusallikatega ja seeläbi parandada õigusteenuste kättesaadavust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seni on õigusallikatega tegelemine olnud tema sõnul liialt aeganõudev.

"Kui mulle tuleb kliendilt mingisugune õigusküsimus, siis ma hakkan läbi käima seadusi, kohtulahendeid, Euroopa Liidu õigusakte, seletuskirju, arikleid ja nii edasi. Minu tööaega aitaks oluliselt kokku hoida see, kui ma saan need vastused kõik ühte kohta kokku, kui need vastused on võimalikult täpsed," rääkis Vallikivi.

Kuivõrd õigusaktide, juhendmaterjalide ja teiste õigusallikate hulk suureneb iga päev, on Vallikivi sõnul õigusrobotit vaja just allikate kiire kasvu tõttu.

"Meie eesmärk on innustada nii juuratudengeid kui startupper''eid, ettevõtjaid välja tulema ideedega, kuidas mehhaniseerida Eestis õigusküsimustele vastuste leidmist," ütles Vallikivi.

Tartu ülikooli IT-õiguse programmijuht Helen Eenmaa-Dimitreva ütles, et ehkki õigusalased materjalid on Eestis väga hästi kättesaadavad, pole ainuüksi nende abil võimalik saada vastuseid igapäevaelus tekkivatele õiguslikele küsimustele.

"Kuidas need omavahel paremini ära seostada niimoodi, et kui inimene otsib konkreetsele õiguslikule küsimusele vastust, siis ta selle leiaks ja ka ammendavalt - see on tore väljakutse. Ma arvan, et IT kindlasti oleks võimeline selles valdkonnas väga palju kaasa aitama," rääkis Eenmaa-Dimitreva.

Ideid, milline võiks juristide tööd lihtsustav õigusrobot olla, ootavad konkursi korraldajad 2017. aasta jaanuari lõpuks.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema