Advokatuur loodab juristide tööd lihtsustada õigusroboti abil ({{commentsTotal}})

Kui praegu kulutavad juristid aastas sadu tunde seadustest ja muudest õigusallikatest keerulistele õigusküsimustele vastuseid otsides, siis tulevikus võib selle töö ära teha õigusrobot. Ehkki praegu õigusrobotit veel olemas ei ole, loodavad Tartu ülikooli IT-õiguse programm ja Eesti advokatuur selle ideekonkursi abil valmis saada.

Eesti advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul oleks õiguslikke tekste koondava nn õigusroboti olulisim eesmärk lihtsustada juristide tööd õigusallikatega ja seeläbi parandada õigusteenuste kättesaadavust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seni on õigusallikatega tegelemine olnud tema sõnul liialt aeganõudev.

"Kui mulle tuleb kliendilt mingisugune õigusküsimus, siis ma hakkan läbi käima seadusi, kohtulahendeid, Euroopa Liidu õigusakte, seletuskirju, arikleid ja nii edasi. Minu tööaega aitaks oluliselt kokku hoida see, kui ma saan need vastused kõik ühte kohta kokku, kui need vastused on võimalikult täpsed," rääkis Vallikivi.

Kuivõrd õigusaktide, juhendmaterjalide ja teiste õigusallikate hulk suureneb iga päev, on Vallikivi sõnul õigusrobotit vaja just allikate kiire kasvu tõttu.

"Meie eesmärk on innustada nii juuratudengeid kui startupper''eid, ettevõtjaid välja tulema ideedega, kuidas mehhaniseerida Eestis õigusküsimustele vastuste leidmist," ütles Vallikivi.

Tartu ülikooli IT-õiguse programmijuht Helen Eenmaa-Dimitreva ütles, et ehkki õigusalased materjalid on Eestis väga hästi kättesaadavad, pole ainuüksi nende abil võimalik saada vastuseid igapäevaelus tekkivatele õiguslikele küsimustele.

"Kuidas need omavahel paremini ära seostada niimoodi, et kui inimene otsib konkreetsele õiguslikule küsimusele vastust, siis ta selle leiaks ja ka ammendavalt - see on tore väljakutse. Ma arvan, et IT kindlasti oleks võimeline selles valdkonnas väga palju kaasa aitama," rääkis Eenmaa-Dimitreva.

Ideid, milline võiks juristide tööd lihtsustav õigusrobot olla, ootavad konkursi korraldajad 2017. aasta jaanuari lõpuks.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: