Paide volikogu nõuab valla sihtasutuse juhtidelt kahjutasu ({{commentsTotal}})

Paide volikogu.
Paide volikogu. Autor/allikas: ERR

Paide linnavolikogu nõuab SA Paide Haldus nõukogu liikmetelt kahjutasu, kuna sihtasutuse juhi valimine oli osade volinike hinnangul läbipaistmatu ja korruptiivse alatooniga, kirjutab Järva Teataja.

Paide linnavolikogu otsustas reedel häältega 7:5, et SA Paide Halduse nõukogu liikmed Kulno Klein, Ilmar Koppel, Kai Kimmel, Margus Nurmik, Peeter Saldre ja Üllar Vahtramäe peavad hüvitama SA Paide Haldusele 11079,45 eurot.

Vastuvõetud eelnõusse on opositsioonis olevate Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna fraktsiooni liikmed kirjutanud, et Janno Lehemetsa valimine SA Paide Haldus juhiks oli läbipaistmatu, selgelt korruptiivsete sugemetega ja vastuolus kehtiva põhikirjaga. Opositsioon soovib ka Lehemetsa ja nõukogu liikmete vabastamist ning seda, et nõukogu liikmed hüvitaksid 11079,45 eurot, mis kulus Lehemetsa töötasuks ja auto hüvitiseks 2015. aastal viie kuuga. Seega peaks iga nõukogu liige maksma omast taskust 1846 eurot.

Eelnõu üks algatajatest Viktor Kasak selgitas ajalehele, et tegu on eelnõuga, mida võimulolijad on blokeerinud erinevate võtetega ligi pool aastat.

"Vaadates tänast linnajuhtimist, siis tõenäoliselt linnavalitsus ei kavatse siinkohal hakata "omadelt" hüvitist välja nõudma. Koalitsioon on viidanud ka asjaolule, et seadusandlus piirab linnavalitsuse tegevust kahju välja nõudmisel, kuid eks seda peab otsustama juba kohus," ütles Kasak.

Kasaku ütlust mööda peaks kahju välja nõudmiseks pöörduma kohtu poole tegelikult asutus ise, kuid kuna praegu on seal mõlemad juhtimistasandid sotside ja Keskerakonna politiseeritud, siis seda ei juhtu. "Ent ükski võim siin ilmas pole igavene ning kui asutus peaks pääsema koalitsioonipoliitikute kütkeist, siis loodetavasti nõutakse kogu kahju ka sisse," sõnas Kasak.

Paide linnavolikogu esimees Peeter Saldre ütles, et Paide Halduse nõukogu ja juhatuse liige Janno Lehemets jätkavad oma tööd.

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema