Esimesel poolaastal langes kuritegevus Eestis kaheksa protsenti ({{commentsTotal}})

Sündmuskoht Kõo vallas.
Sündmuskoht Kõo vallas. Autor/allikas: ERR

Justiitsministeeriumi kuritegevuse baromeetri järgi langes kuritegevus Eestis aasta esimeses pooles kaheksa protsenti ning jätkuvalt registreeriti kõige rohkem vargusi.

Kui eelmise aasta esimese kuue kuuga registreeriti 16 253 kuritegu, siis tänavu samal perioodil 14 946.

Kuue kuuga registreeriti Eestis kõige enam vargusi, kehalisi väärkohtlemisi, mootorsõiduki joobes juhtimisi ja kelmusi.

Olulisematest kuriteoliikidest langes võrreldes mullusega röövimiste arv 38 protsenti, varguste arv 19 protsenti, kehaliste väärkohtlemiste arv kaheksa protsenti ja liikluskuritegude arv kolm protsenti, samas kasvas kelmuste arv 23 protsenti.

Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti kuue kuuga 20, mis on ühe võrra vähem kui aasta varem samal perioodil. Näiteks veel viis aastat tagasi registreeriti poolaastaga 40 tapmist.

Maakondadest vähenes registreeritud kuritegude arv enim Tartumaal ehk 26 protsenti, Viljandimaal 19 protsenti ja Harjumaal 14 protsenti.

Kuritegude registreerimine on kasvanud aga Valgamaal ehk 20 protsenti, Järvamaal ja Ida-Virumaal 14 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: