Lapse surmaga õnnetuse asjaolud selgitab kriminaaluurimine ({{commentsTotal}})

{{1468316816000 | amCalendar}}

Laupäeva pärastlõunal Jõgevamaal Tabivere vallas Vudila mängumaal lapse surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud selgitab kriminaaluurimine.

Politsei käivitas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Uurimise eesmärk on tuvastada esmajärjekorras lapse surmaga juhtununud õnnetuse kõik üksikasjad, täpne surma põhjus ning muud asjaolud.

Politsei teatel vajus üheksa-aastane poiss mängumaal asuvas basseinis vee alla. Last elustati kohapeal ning kiirabi toimetas ta haiglasse, kuid vaatamata meedikute pingutustele ei õnnestunud tema elu päästa ning ta suri täna haiglas.

"Praegu olemasolevatel andmetel on teada, et üks seltskond, kus oli nii lapsi kui ka täiskasvanuid, tähistas mängumaal ühe lapse sünnipäeva. Laps, kes täna haiglas suri, oli sünnipäevapeol külaline," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina ERR.ee-le.

Prokurör: võimaliku terviserikke selgitab ekspertiis

Ringkonnaprokurör Raul Heido ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praegu pole võimalik kinnitada ega ümber lükata ajakirjanduses avaldatud oletusi, et poissi võis tabada terviserike.

"Kuna on alustatud kriminaalmenetlust antud sündmuse uurimiseks, siis selle raames määratakse kohtuarstlik ekspertiis, mis annab vastuse ka sellele küsimusele," lisas ta.

Ka selle, kas Vudila töötajad käitusid korrektselt või mitte, selgitab välja uurimine. "Kui kohtueelsel uurimisel tuvastatakse, et lapse surm on põhjustatud mõne Vudila töötaja poolt ametikohustustesse halva suhtumise tõttu või mingite eeskirjade rikkumise tõttu, siis on võimalik sellele inimesele esitada ka kahtlustus."

Vudila: instruktorid reageerisid koheselt

Vudila mängumaa üks omanikest Kajar Lember teatas, ettevõttel on kahju, et lapsega õnnetus juhtus. Ta lisas, et praeguseks ei ole veel selge, kas tegemist oli terviserikkega või juhtus õnnetus mingitel teistel asjaoludel.

"Vudila jaoks on meie külastajate turvalisus esmatähtis, kuna Vudilat on külastanud igal suvehooajal üle 20 000 inimese. Oleme aastate jooksul atraktsioonide ohutusele ja järelevalvele palju tähelepanu pööranud ning kõik meie instruktorid ja klienditeenindajad on läbinud nii ohutusalase juhendamise kui ka põhjaliku esmaabi väljaõppe," märkis Lember.

"9. juulil juhtunud õnnetuse ajal liumäel ja basseini juures viibinud ning lapsele esmaabi andnud kaks instruktorit ja teised töötajad on oma seletused kirja pannud. Laps lasi alla Vudila veepargi liumäest, mitte liutorust nagu meedias varem kirjutati. Oleme töötajatega tolle päeva sündmused läbi arutanud. Sellise õnnetuse puhul on loomulik, et vaatame veelkord üle ka mängumaa ohtusreeglid," lisas ta.

Lemberi sõnul tegutsesid instruktorid esialgse hinnangu kohaselt vastavalt olukorrale adekvaatselt ja reageerisid koheselt. "Operatiivselt kutsus Vudila töötaja välja ka kiirabi ja andis telefoni üle esmaabi andvale instruktorile, keda häirekeskus veel lisaks juhendas kiirabi kohalejõudmiseni, milleks kulus ca 20 min," sõnas Lember.

Toimetaja: Marek Kuul



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.