Sester: ravikindlustuse parandamiseks on vaja reforme ja tõhustamist ({{commentsTotal}})

Sven Sester
Sven Sester Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Rahandusminister Sven Sester ei poolda ravikindlustuse parandamiseks uute maksude loomist, pigem tuleks tema sõnul keskenduda olemasoleva ravikindlustuse struktuursele reformimisele, tõhustamisele ning üldise majanduskasvu arendamisele.

"Peame pöörama rohkem tähelepanu tervishoiu rahastamise tõhususele. Ravikindlustuse aastane kulu on suurusjärgus miljard eurot. Kahtlemata on selle mahu sees võimalik leida veel võimalusi pakkuda senise kvaliteediga teenuseid rohkem," ütles Sester (IRL).

Ta rõhutas, et täiendav rahastus saab tulla ainult millegi arvelt – näiteks süsteemi sisemise tõhususe ja koos majanduskasvuga kasvava sotsiaalmaksu laekumise arvelt, prioriteetide ümberhindamisel või siis maksutõusu kaudu.

"Enne uutest rahastamisallikatest rääkimist eelistaksin arutada võimalikke struktuurseid reforme, mis meie ravikindlustuse süsteemi tervikuna efektiivsemaks muudaksid ja inimesi oma tervisest rohkem hoolima suunaksid," rääkis Sester.

Ta märkis, et selles valguses on räägitud personaalsetest tervisekontodest, aga ka erahaiglate ja eraarstide teenuste ostmisest kui need on riigihaiglatest efektiivsemad. "Võimalik, et midagi on võimalik teha veel ka ravimiturul konkurentsi parandamiseks," ütles minister.

"Ootan tervise- ja tööministri ettepanekuid, kuidas tervishoiusüsteemi tõhusamaks muuta ja ravijärjekordi lühendada. Nagu valitsus on tõdenud, saaks seda ehk teha muu hulgas tühivisiitide arvu vähendamise kaudu, kui paremini tööle panna digitaalne registratuur koos patsientide parema teavitamise ja teiste e-tervise lahendustega," märkis Sester.

Ta lisas, et ka haiglad peavad pakkuma õigeid teenuseid, vajadusel koostöös teiste haiglatega. "Kindlasti on lahendusi veelgi, aga need peab terviseminister lauale tooma," rääkis Sester. Rahandusminister lisas, et lisaks struktuursetele reformidele on võtmeküsimus ka majanduskasv.

"Kui Eesti majandus kasvab piisavalt kiiresti, kasvavad ka palgad ja ravikindlustuse eelarve võimalused ning väheneb ka meditsiinipersonali palgavahe Soomega, mis on üks haigekassa kulude kasvu vedav tegur," märkis Sester.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühma analüüsist selgub, et lähiaastatel oleks haigekassa eelarve demograafiliste muutuste tõttu pidevalt negatiivne ning tulupuudujäägi kompenseerimiseks võiks panustada lisaks sotsiaalmaksule raha mujalt riigieelarvest ja katta see näiteks tervisemaksudega.

"Demograafilistest muudatustest tulenev puudujääk tekib ilma poliitikamuudatusteta, praeguse rahastamise ja kulustruktuuri tingimustes," märkis muuhulgas sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajaid hõlmanud töörühma analüüs, mis oli arutuse all ka teisipäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel.

Kuna ravikindlustusse riigieelarvest lisavahendite suunamine halvendab valitsuse eelarvepositsiooni, on vaja ka katteallikaid. Tulu leidmiseks on üks variant tõsta või kehtestada uusi tervisekäitumisega seotud makse nagu tubaka- ja alkoholiaktsiis, maksud kahjulikele toitudele-jookidele või maksud toidu koostisainetele, mille liigtarvitamine kahjustab tervist. Alternatiiv on tõsta või kehtestada muid makse, seisab analüüsis.

 

Allikas: BNS



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: