Aivar Hundimägi: mõned ärimehed nuruvad riigilt malakat ({{commentsTotal}})

Eesti riigis on üritatud ajada liberaalset majanduspoliitikat ehk ideaalis võiks ettevõtjatel olla võimalikult palju tegevusvabadust ja minimaalselt piiranguid. Kahjuks näitab aga elu, et osa ärimehi vajab aeg-ajalt malakat, sest nad üritavad erinevaid sigadusi korraldades teiste arvelt rikastuda.

Tallinnasse Ülemiste järve veehaardesse jäävale reformimata riigimaale on ootamatult tekkinud ilma loata prügila, kus on ligi 20 000 tonni ehitus- ja lammutus-segajäätmeid. Silmaga hinnates pea kümnekonna meetri kõrguseni küündiva prügimäe tekkelugu on üllatav oma nahaalsusega.

Riigile kuuluval maal asuv prügi on pärit kõrvalolevalt kinnistul, kuhu see esialgu kokku koguti, lubaduse ja ka kohustusega jäätmed hiljem ära sorteerida. Kinnistule tekkis aga ostuhuviline Teet Saarepera, kes soovis kinnistut ilma prügita. Tõenäoliselt seetõttu otsustatigi enne kinnistu müügitehingut prügi sorteerimise asemel hoopis kõrval asuvale riigimaale lükata. Ettevõtjatele oli see loomulikult odavam variant, sest nüüd on prügi koristamine ja sorteerimine juba riigi ülesanne ja selle töö eest saavad umbes miljoni euro suuruse arve kõik maksumaksjad solidaarselt.

Tekib küsimus, miks ei sunnita prügi ära koristama seda ettevõtet, kes prügi kokku tassis ning selle pealt ka teenis. Häda on selles, et salaprügila tekkega on seotud mitu firmat, kelle esindajad näpuga teineteise peale näitavad. Peamise süüdlasettevõtte omanik on aga vahetunud ning uue omaniku otsimine sarnaneb keskkonnainspektsiooni jaoks nõela otsimisega prügilast.

Kuni 2010. aasta kevadeni toimetas kõnealusel kinnistul OÜ Prügivedu Grupp, kes vedas riigi naaberkinnistul asuva angaari jäätmeid täis. Seejärel võttis äri üle ettevõtja Tiit Maipuule kuuluv Pakendihai OÜ. Kaks aastat hiljem oli angaar juba nii täis topitud, et jäätmete surve all purunes osa betoonist seinapaneele.

Kui Pakendihai taotles 2013. aastal uut jäätmeluba, kinnitas ettevõte keskkonnaametile, et omab võimekust hoones ja selle kõrval olevate jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet väljastaski heauskselt viieks aastaks tingimusliku jäätmeloa.

Kolm aastat hiljem ongi angaar tühi, kuid käitlemise asemel on jäätmed kuhjatud hoopis kõrval asuvale riigimaale. Töö käis kiiresti, paari-kolme kuuga tehti asi eelmisel aastal ära. Eelmise aasta kevadel muutus ka Pakendihai omanik. Tiit Maipuu asemel sai omanikuks Õnne Merimaa, kelle elukaaslane Aivar Lõhmuse osutas samale firmale eelnevalt kopplaaduriga teenust ning on Pakendihai tegevjuhi ametis.

Uue omanikuga pole keskkonnainspektsioonil õnnestunud kontakti saada ning nii võib juhtuda, et algatatud väärteomenetlus aegub. Kriminaalasja algatamiseks on aga tekitatud kahju liiga väike.

Mul on raske uskuda, et tegemist on ärilisest ebaedust põhjustatud probleemiga. Vastupidi. Kahtlustan, et asjaosalised läksid teadlikult pettuse peale välja. Nad kogusid jäätmed erinevatelt ettevõtetelt turuhinnast odavamalt, sest teadsid, et ei pea hiljem kulutama raha nende sorteerimiseks ja äraveoks. Kui selgus, et jäätmete all olevale kinnistule on tekkinud ostuhuviline, siis lükati prügi lihtsalt naabriks olevale reformimata riigimaale ja poeti peitu.

See sigadus ei vääriks nii põhjalikku käsitlust, kui poleks ohtu, et sama muster kordub teisel aadressil.

Jäätmeäri osalised räägivad juba uutest skeemidest, milles sarnaselt eespool kirjeldatuga jäävad probleemid lõpuks riigi maksta.

Taoliste juhtumite vältimiseks on üks lahendus. Selleks on tagatisraha nõudmine jäätmete vaheladustajatelt. Kui keegi tahab jäätmeäris tegutseda, siis peab kohe panema kõrvale piisava summa, et ärilise ebaedu korral saaks kogutud jäätmed hiljem ära koristada.

Tagatisraha kehtestamise vastased ütlevad, et nii piiratakse konkurentsi ja uute tegijate turule tulekut. Tegelikult aga aitab tagatisraha hoopis ausat konkurentsi tagada. Praegu pakub osa turuosalisi omahinnast odavamat teenuse hinda, sest nad teavad, et ei pea kokku kuhjatud prügi sorteerimiseks raha kulutama. Selle kulu jätavad nad teiste maksumaksjate kanda. Ebaaus konkurentsieelis on see ka nendele ettevõtetele, kes oma jäätmed taolistesse salaprügilatesse veavad.

Tagatisraha nõue oleks minu hinnangul aga piisavalt efektiivne malakas neile ärimeestele, kes tegelikult pole ettevõtjad, vaid Eesti liberaalset seadusandlust ära kasutavad petised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.