Aivar Hundimägi: mõned ärimehed nuruvad riigilt malakat ({{commentsTotal}})

Eesti riigis on üritatud ajada liberaalset majanduspoliitikat ehk ideaalis võiks ettevõtjatel olla võimalikult palju tegevusvabadust ja minimaalselt piiranguid. Kahjuks näitab aga elu, et osa ärimehi vajab aeg-ajalt malakat, sest nad üritavad erinevaid sigadusi korraldades teiste arvelt rikastuda.

Tallinnasse Ülemiste järve veehaardesse jäävale reformimata riigimaale on ootamatult tekkinud ilma loata prügila, kus on ligi 20 000 tonni ehitus- ja lammutus-segajäätmeid. Silmaga hinnates pea kümnekonna meetri kõrguseni küündiva prügimäe tekkelugu on üllatav oma nahaalsusega.

Riigile kuuluval maal asuv prügi on pärit kõrvalolevalt kinnistul, kuhu see esialgu kokku koguti, lubaduse ja ka kohustusega jäätmed hiljem ära sorteerida. Kinnistule tekkis aga ostuhuviline Teet Saarepera, kes soovis kinnistut ilma prügita. Tõenäoliselt seetõttu otsustatigi enne kinnistu müügitehingut prügi sorteerimise asemel hoopis kõrval asuvale riigimaale lükata. Ettevõtjatele oli see loomulikult odavam variant, sest nüüd on prügi koristamine ja sorteerimine juba riigi ülesanne ja selle töö eest saavad umbes miljoni euro suuruse arve kõik maksumaksjad solidaarselt.

Tekib küsimus, miks ei sunnita prügi ära koristama seda ettevõtet, kes prügi kokku tassis ning selle pealt ka teenis. Häda on selles, et salaprügila tekkega on seotud mitu firmat, kelle esindajad näpuga teineteise peale näitavad. Peamise süüdlasettevõtte omanik on aga vahetunud ning uue omaniku otsimine sarnaneb keskkonnainspektsiooni jaoks nõela otsimisega prügilast.

Kuni 2010. aasta kevadeni toimetas kõnealusel kinnistul OÜ Prügivedu Grupp, kes vedas riigi naaberkinnistul asuva angaari jäätmeid täis. Seejärel võttis äri üle ettevõtja Tiit Maipuule kuuluv Pakendihai OÜ. Kaks aastat hiljem oli angaar juba nii täis topitud, et jäätmete surve all purunes osa betoonist seinapaneele.

Kui Pakendihai taotles 2013. aastal uut jäätmeluba, kinnitas ettevõte keskkonnaametile, et omab võimekust hoones ja selle kõrval olevate jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaamet väljastaski heauskselt viieks aastaks tingimusliku jäätmeloa.

Kolm aastat hiljem ongi angaar tühi, kuid käitlemise asemel on jäätmed kuhjatud hoopis kõrval asuvale riigimaale. Töö käis kiiresti, paari-kolme kuuga tehti asi eelmisel aastal ära. Eelmise aasta kevadel muutus ka Pakendihai omanik. Tiit Maipuu asemel sai omanikuks Õnne Merimaa, kelle elukaaslane Aivar Lõhmuse osutas samale firmale eelnevalt kopplaaduriga teenust ning on Pakendihai tegevjuhi ametis.

Uue omanikuga pole keskkonnainspektsioonil õnnestunud kontakti saada ning nii võib juhtuda, et algatatud väärteomenetlus aegub. Kriminaalasja algatamiseks on aga tekitatud kahju liiga väike.

Mul on raske uskuda, et tegemist on ärilisest ebaedust põhjustatud probleemiga. Vastupidi. Kahtlustan, et asjaosalised läksid teadlikult pettuse peale välja. Nad kogusid jäätmed erinevatelt ettevõtetelt turuhinnast odavamalt, sest teadsid, et ei pea hiljem kulutama raha nende sorteerimiseks ja äraveoks. Kui selgus, et jäätmete all olevale kinnistule on tekkinud ostuhuviline, siis lükati prügi lihtsalt naabriks olevale reformimata riigimaale ja poeti peitu.

See sigadus ei vääriks nii põhjalikku käsitlust, kui poleks ohtu, et sama muster kordub teisel aadressil.

Jäätmeäri osalised räägivad juba uutest skeemidest, milles sarnaselt eespool kirjeldatuga jäävad probleemid lõpuks riigi maksta.

Taoliste juhtumite vältimiseks on üks lahendus. Selleks on tagatisraha nõudmine jäätmete vaheladustajatelt. Kui keegi tahab jäätmeäris tegutseda, siis peab kohe panema kõrvale piisava summa, et ärilise ebaedu korral saaks kogutud jäätmed hiljem ära koristada.

Tagatisraha kehtestamise vastased ütlevad, et nii piiratakse konkurentsi ja uute tegijate turule tulekut. Tegelikult aga aitab tagatisraha hoopis ausat konkurentsi tagada. Praegu pakub osa turuosalisi omahinnast odavamat teenuse hinda, sest nad teavad, et ei pea kokku kuhjatud prügi sorteerimiseks raha kulutama. Selle kulu jätavad nad teiste maksumaksjate kanda. Ebaaus konkurentsieelis on see ka nendele ettevõtetele, kes oma jäätmed taolistesse salaprügilatesse veavad.

Tagatisraha nõue oleks minu hinnangul aga piisavalt efektiivne malakas neile ärimeestele, kes tegelikult pole ettevõtjad, vaid Eesti liberaalset seadusandlust ära kasutavad petised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: