Riigifirmade juhtimise reform on valitsuse tülli ajanud ({{commentsTotal}})

{{1468416290000 | amCalendar}}

Valitsuskabinetis eelmisel neljapäeval toimunud arutelu riigifirmade ühe katuse alla viimise osas kujunes teravaks vaidluseks, sest sotsiaaldemokraadid polnud nõus majandusminister Kristen Michali pakutuga. Sotsiaaldemokraadid pooldavad ettevõtete üle kontrolli parandamist, kuid seda rahandusministeeriumi kaudu. Michal ei näe põhjust kava muutmiseks.

Reformierakonda esindava Michali käe all majandusministeeriumis valminud kava näeb ette, et riigile kuuluvad transpordiettevõtted võiksid olla ühe valdusfirma all, mis hoiaks tema hinnangul raha kokku ning vähendaks nõukogude politiseeritust.

Kava järgi loodaks uus valdusettevõte, mille alla lähevad Tallinna Sadam, Saarte Liinid ja Tallinna Lennujaam. Raudteefirmade valitsemiseks on samuti plaanis uus valdusfirma, mille alla kuuluksid Eesti Raudtee ja EVR Cargo. Uus raudteefirma omakorda kuuluks keskse valdusfirma alla.

Sotsiaaldemokraadid seda plaani ei toeta.

Eelmisel neljapäeval toimunud arutelu valitsuskabinetis näitas, et erimeelsused antud küsimuses on selged. Kokkuleppele ei jõutud ning mitmed allikad kinnitasid ERR-ile, et kohtumise meeleolu oli väga pingeline.

Valitsuskabinet koguneb uuesti seda küsimust arutama augusti alguses.

Ossinovskil on teistsugune plaan

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et erineva profiiliga ettevõtete ühte kontserni surumisel oleks pigem negatiivsed tagajärjed.

"Me ei näe küll hetkel ühtegi sisulist põhjust, miks me peaksime transpordiettevõtetele tekitama ühe juhtimiskihi juurde. Ühelt poolt maksab see raha, teisalt on risk, et juhtimisstruktuur hägustub ja pimedaid nurki tekib juurde," selgitas sotsiaaldemokraatide esimees ja valitsuse liige Jevgeni Ossinovski ERR-ile.

Ossinovski sõnul toetab ta laevafirmade kokkuviimist. Samuti pooldab ta ideed, et kontrolli riigiettevõtete üle tuleks parandada, kuid seda tuleks teha teisiti.

"Ei ole vaja üleüldist valdusettevõtet, vaid tuleks tugevdada vastavat võimekust rahandusministeeriumis, et nad suudaksid kontrollida riigiettevõtete ja sihtasutuste finantsilist tööd, saada aru nende ärimudelitest ning osata riigi ootusi paremini selgitada," ütles ta. "See ei puuduta ainult transpordifirmasid, vaid Eesti Energiat, Eleringi ja ka sotsiaalministeeriumi haldusalas olevaid haiglaid."

Küsimusele, kuidas erimeelsused lahendada ning kas see teema võiks hakata segama valitsuse tööd, vastas Ossinovski, et see sõltub sellest, kuidas majandusminister Kristen Michal soovib edasi minna.

Michal ei näe põhjust kava muutmiseks

Michali sõnul tuleb selles küsimuses koalitsioonikaaslastega edasi vaielda. "Ma usun, et see vastuseis on täna pigem küsimuste tasandil kui olemuslik," märkis ta.

Majandusministri sõnul on peamiseks aruteluküsimuseks, kas ettevõtte juhtimisstruktuur on optimaalne. "Kas näiteks finantsjuhtimise koondamine ja sisekontrolli koondamine ettevõtte väärtusahela tasandil on mõistlik või mitte," selgitas ta.

Michal märkis, et plaani elluviimist on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud ning ta pole kuulnud argumente, mis annaksid alust plaani muuta või väiksemas mahus ellu viia. "Selle plaani muutmiseks peaks olema väga head argumendid, täna selliseid argumente esitatud ei ole," kinnitas ta.

Sester toetab konsolideerimist

Rahandusminister, valitsuse kolmanda osapoole IRL-i esindaja Sven Sester ütles, et Michali kavaga on võimalik jätkata.

"Eks küsimusi ristsubsideerimise, valitsussektori töötajate suurenemise jms osas on, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekuid arutame valitsuses uuesti juba augustikuus ja kui /.../ selgitused tõusetunud küsimustele käes, oleme ka valmis konsolideerimisega edasi minema," ütles ta.

"Riigi asutatud äriühingute omavaheline konsolideerimine võib olla põhjendatud ja rahandusministrina tervitan kõiki ettepanekuid, mis aitavad kaasa riigi äriühingute juhtimise ja majandustulemuste effektiivistamisele," rääkis Sester.

Neljapäeval kinnitas Sester veel enne valitsuskabineti nõupidamist, et on vähemalt esialgu loobunud plaanist tuua kõik riigifirmad kokku ühe ühtse rahandusministeeriumi juures tegutseva valitsemisüksuse alluvusse.

"Osaluspoliitika valges raamatus pakkusin välja ka kõigi riigiettevõtete konsolideerimist ühe valitsemisüksuse alla, kuid täna ei olda selleks veel poliitiliselt valmis," selgitas ta. "Samas selle teemaga töötan ka ise edasi ning ühe valitsemisüksuse moodustamine ei pea kindlasti toimuma koheselt ja kõikselt, vaid aastate jooksul järk-järguliselt."

Talvik Michali plaani ei toeta

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, Vabaerakonna nimekirjas riigikokku valitud Artur Talvik ütles BNS-ile, et toetab majandusministeeriumi plaani viia riiklikest transpordifirmadest välja sisekontrolli funktsioon, kuid ei toeta suurte riigifirmade loomist.

"Mis mulle selle plaani juures siiski meeldib, on see, et sisekontroll tuleb riigiettevõtetest välja viia. Mida me nägime ka oma [Tallinna Sadama] uurimiskomisjoniga oli ka, et sisekontroll istus juhatusega samal korrusel. Praktiliselt kõrvuti. Justkui allus nõukogule, aga tegelikult oli juhatuse mõjusfääris," rääkis Talvik.

"Kui aga juhtimisstruktuurile tehakse üks kiht juurde, siis minu arust see siiski hägustab olukorda. Ma ei ole üldse väga suure konsolideerumise pooldaja."

"Teisest küljest ma leian, et mingisuguseid ettevõtteid omavahel liita oleks mõistlik," rääkis Talvik. "Näiteks Saarte Liinid võiks Tallinna Sadamaga liita. Eraldi teema laevastiku liitmine – Eesti Lootsi ja veeteede ameti võiks liita. Miks need peavad eraldi ettevõtted olema?"

Toimetaja: Oliver Kahu



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: