Hotelli- ja restoraniliidu juht: turismisuhe Venemaaga pole enam jahe, vaid hakkab väga külmaks minema ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu ja Venemaa jahenenud suhted on alates 2014. aasta lõpust mõjutanud ka Venemaalt Eestisse suunduvat turismi. Täna võib olukorda nimetada ”mitte enam jahedaks, vaid väga külmaks”, märgib hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa.

”Vene turistide määra vähenemine jääb eelmisse aastasse, aga see annab endiselt tunda ka täna. Võrreldes eelmise aasta maikuuga, mil vene turistide hulk oli juba oluliselt vähenenud, vähenes selle aasta mais meile saabunud Vene turistide arv veel neli protsenti. See ei ole enam jahe, see hakkab juba väga külmaks minema,” nentis Loodmaa Vikerraadio saates ”Uudis+”.

”Turundustegevusi ei ole Venemaa suunal siiski lõpetatud (seda on küll arutatud), sest Vene elanike soov Eestisse reisida ei ole kuhugi kadunud – lihtsalt nende majanduslikud võimalused on täna üsna ahtakesed. Jääb üle ainult loota, et ajad, mil üle 200 000 Vene turisti Eestisse aastas saabus, tulevad ükskord tagasi,” lisas ta.

Käibemaksu tõus sööb turundusraha

Hotellisuvi 2016 tähendab tema sõnul Tallinna ja Pärnumaa majutusasutuste jaoks, et ollakse eelmise aasta taseme juures.

”Aga ega sealmail kasvuruumi väga palju olegi, sest seal on [hotellide] täituvus 85-90 protsendi kanti. Ülejäänud Eesti piirkondades on arenguruumi rohkem,” tõdes Loodmaa.

Maikuu statistika kohaselt jääb 70 protsenti Eesti turistide voost endiselt Tallinnasse ja Harjumaale ning ülejäänud 30 protsenti jaguneb ülejäänud Eesti peale ära: esirinnas on Pärnu(maa), järgnevad Tartu, Ida-Virumaa ja Saaremaa.

”Murelikuks teeb see, et järgmisest aastast tuleb hulk raha, mille praegu saab turundustegevusse suunata, käibemaksu tõusu tõttu riigile maksta – ning loota, et riik turundustegevust enam teeb,” selgitas Verni Loodmaa.

Arenguruumi on tema hinnangul ka teiste piirkondade tee- ning ühistranspordiühendustes.

”Tartu ja Lõuna-Eesti inimesed ootavad kindlasti, et meie rongiühendus oleks parem; et inimesed Tallinna lennujaamast pääseksid ka hilistel õhtutundidel rongiga – ja kiire rongiga! – Tartusse. Siis ei oleks lennuühenduse puudumine Lõuna-Eestis nii tõsiselt tuntav,” kirjeldas Loodmaa ja lisas:

”Usutavasti ootavad muidugi ka mitte ainult saarlased, vaid kõik eestlased, et praamiliiklus taastuks sellisena, nagu me viimastel aastatel oleme harjunud seda nägema ja kasutama.”

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Uudis+



uudised
Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: