Hotelli- ja restoraniliidu juht: turismisuhe Venemaaga pole enam jahe, vaid hakkab väga külmaks minema ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu ja Venemaa jahenenud suhted on alates 2014. aasta lõpust mõjutanud ka Venemaalt Eestisse suunduvat turismi. Täna võib olukorda nimetada ”mitte enam jahedaks, vaid väga külmaks”, märgib hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa.

”Vene turistide määra vähenemine jääb eelmisse aastasse, aga see annab endiselt tunda ka täna. Võrreldes eelmise aasta maikuuga, mil vene turistide hulk oli juba oluliselt vähenenud, vähenes selle aasta mais meile saabunud Vene turistide arv veel neli protsenti. See ei ole enam jahe, see hakkab juba väga külmaks minema,” nentis Loodmaa Vikerraadio saates ”Uudis+”.

”Turundustegevusi ei ole Venemaa suunal siiski lõpetatud (seda on küll arutatud), sest Vene elanike soov Eestisse reisida ei ole kuhugi kadunud – lihtsalt nende majanduslikud võimalused on täna üsna ahtakesed. Jääb üle ainult loota, et ajad, mil üle 200 000 Vene turisti Eestisse aastas saabus, tulevad ükskord tagasi,” lisas ta.

Käibemaksu tõus sööb turundusraha

Hotellisuvi 2016 tähendab tema sõnul Tallinna ja Pärnumaa majutusasutuste jaoks, et ollakse eelmise aasta taseme juures.

”Aga ega sealmail kasvuruumi väga palju olegi, sest seal on [hotellide] täituvus 85-90 protsendi kanti. Ülejäänud Eesti piirkondades on arenguruumi rohkem,” tõdes Loodmaa.

Maikuu statistika kohaselt jääb 70 protsenti Eesti turistide voost endiselt Tallinnasse ja Harjumaale ning ülejäänud 30 protsenti jaguneb ülejäänud Eesti peale ära: esirinnas on Pärnu(maa), järgnevad Tartu, Ida-Virumaa ja Saaremaa.

”Murelikuks teeb see, et järgmisest aastast tuleb hulk raha, mille praegu saab turundustegevusse suunata, käibemaksu tõusu tõttu riigile maksta – ning loota, et riik turundustegevust enam teeb,” selgitas Verni Loodmaa.

Arenguruumi on tema hinnangul ka teiste piirkondade tee- ning ühistranspordiühendustes.

”Tartu ja Lõuna-Eesti inimesed ootavad kindlasti, et meie rongiühendus oleks parem; et inimesed Tallinna lennujaamast pääseksid ka hilistel õhtutundidel rongiga – ja kiire rongiga! – Tartusse. Siis ei oleks lennuühenduse puudumine Lõuna-Eestis nii tõsiselt tuntav,” kirjeldas Loodmaa ja lisas:

”Usutavasti ootavad muidugi ka mitte ainult saarlased, vaid kõik eestlased, et praamiliiklus taastuks sellisena, nagu me viimastel aastatel oleme harjunud seda nägema ja kasutama.”

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Uudis+



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: