Oudekki Loone peab korterihüvitise võtmist põhjendatuks ({{commentsTotal}})

Oudekki Loone
Oudekki Loone Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone leiab, et kasutab riigikogu liikme eluasemekulude hüvitist põhjendatult, kuigi ta on juba pikka aega elanud Tallinnas.

Loone kinnitusel pole põhjust teda niinimetatud JOKK-skeemis kahtlustada, kuna enne asendusliikmena riigikokku tööle asumist 2015. aasta sügisel pole ta Tallinnas ametlikult elanud, peatudes enne välismaale tööle asumist vanemate juures.

Riigikokku kandideeris Loone samas Harju- ja Raplamaal.

Tartust pärit Loone oli aastatel 2003-2005 Tallinna Ülikooli politoloogiamagistrant. Aastatel 2009-2013 oli ta Tallinna ülikooli rahvusvahelise ja võrdleva poliitika lektor.

Saadikute eluasemekulusid hüvitatakse riigikogu juhatuse kehtestatud korra alusel neile, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel ei Tallinnas ega Harku, Jõelähtme, Kiili Rae, Saku või Viimsi vallas. Praegustest riigikogu liikmetest kasutab korterihüvitist 30 saadikut.

80-ruutmeetrise korteri üürimiseks riigikogu kantseleilt iga kuu 687,49 eurot hüvitist saav Loone ütles rahvusringhäälingule, et kasutab oma eluruumi ka väliskülaliste võõrustamiseks.

„Üürikorter on lisaks heale asukohale ka kenasti renoveeritud esinduslikus ajaloolises hoones, mistõttu olen kasutanud korduvalt võimalust seal parlamenditööga seotud kohtumisi korraldada, eelkõige seoses tööga Eesti-Itaalia ja Eesti-Hispaania sõprusrühma aseesimehena,” rääkis Loone.

„Tallinnasse ei ole mul plaanis kinnisvara soetada, ausalt öeldes siiani pole selleks ka põhjust ega ka võimalust olnud. Tõenäoliselt peaksin siis loobuma oma Antsla kodust, kuid seda ma kindlasti ei tee - sel on minu jaoks tohutu, muidugi eelkõige sentimentaalne, väärtus.”

Loone on Postimehele rääkinud, et ta üürikorter asub jalutuskäigu kaugusel Toompea lossist ja ka Keskerakonna büroost, mistõttu on enamasti võimalik autosõiduta hakkama saada. Loone sõnul on korteri tegelik üür 700 eurot kuus, lisaks tasub ta ise kommunaalkulud.

Toimetaja: Indrek Kuus



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: