Oudekki Loone peab korterihüvitise võtmist põhjendatuks ({{commentsTotal}})

Oudekki Loone
Oudekki Loone Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone leiab, et kasutab riigikogu liikme eluasemekulude hüvitist põhjendatult, kuigi ta on juba pikka aega elanud Tallinnas.

Loone kinnitusel pole põhjust teda niinimetatud JOKK-skeemis kahtlustada, kuna enne asendusliikmena riigikokku tööle asumist 2015. aasta sügisel pole ta Tallinnas ametlikult elanud, peatudes enne välismaale tööle asumist vanemate juures.

Riigikokku kandideeris Loone samas Harju- ja Raplamaal.

Tartust pärit Loone oli aastatel 2003-2005 Tallinna Ülikooli politoloogiamagistrant. Aastatel 2009-2013 oli ta Tallinna ülikooli rahvusvahelise ja võrdleva poliitika lektor.

Saadikute eluasemekulusid hüvitatakse riigikogu juhatuse kehtestatud korra alusel neile, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel ei Tallinnas ega Harku, Jõelähtme, Kiili Rae, Saku või Viimsi vallas. Praegustest riigikogu liikmetest kasutab korterihüvitist 30 saadikut.

80-ruutmeetrise korteri üürimiseks riigikogu kantseleilt iga kuu 687,49 eurot hüvitist saav Loone ütles rahvusringhäälingule, et kasutab oma eluruumi ka väliskülaliste võõrustamiseks.

„Üürikorter on lisaks heale asukohale ka kenasti renoveeritud esinduslikus ajaloolises hoones, mistõttu olen kasutanud korduvalt võimalust seal parlamenditööga seotud kohtumisi korraldada, eelkõige seoses tööga Eesti-Itaalia ja Eesti-Hispaania sõprusrühma aseesimehena,” rääkis Loone.

„Tallinnasse ei ole mul plaanis kinnisvara soetada, ausalt öeldes siiani pole selleks ka põhjust ega ka võimalust olnud. Tõenäoliselt peaksin siis loobuma oma Antsla kodust, kuid seda ma kindlasti ei tee - sel on minu jaoks tohutu, muidugi eelkõige sentimentaalne, väärtus.”

Loone on Postimehele rääkinud, et ta üürikorter asub jalutuskäigu kaugusel Toompea lossist ja ka Keskerakonna büroost, mistõttu on enamasti võimalik autosõiduta hakkama saada. Loone sõnul on korteri tegelik üür 700 eurot kuus, lisaks tasub ta ise kommunaalkulud.

Toimetaja: Indrek Kuus



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: