IMF Itaalia majandusest: kaks kadunud aastakümmet ({{commentsTotal}})

Procida saar, Napoli laht, Itaalia.
Procida saar, Napoli laht, Itaalia. Autor/allikas: Reuters/AFP/Scanpix

Euroala suuruselt kolmas majandus Itaalia ei saavuta 2008. aasta kriisi eelset taset enne 2020-ndate aastate keskpaika, hindas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

IMF-i kinnitusel on ülejäänud euroala majandus kasvanud selleks ajaks kriisieelse tasemega võrreldes 20-25%, vahendas BBC.

Fond avaldas selle hinnangu täna, kui kärpis riigi lähiaastate majanduskasvu prognoosi. Kui varem pakuti tänavuseks kasvuks 1,1%, siis värske hinnangu järgi jääb kasv alla protsendi. Tulevaks aastaks prognoositakse 1,25% asemel 1%.

IMF-i kinnitusel saab Itaalia taastumine olema pikaajaline ja habras. Itaalia tööpuuduse määr on 11%, pangandussektor on raskustes ning võlakoormus Kreeka järel teisel kohal. Itaalia pankade põhiliseks murekohaks on halbade laenude väga suur osakaal, mistõttu vajavad pangad kapitali.

Itaalia peaminister Matteo Renzi toonitas fondi hinnanguid kommenteerides, et Itaalia ei ole "Euroopa haige mees". Varasemalt on ta rääkinud, et Itaalia pankasid pole õige eriti probleemsetena välja tuua, sest mõnedel teistel Euroopa pankadel on veelgi suuremaid muresid.

Ka Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles täna, et panganduskriisist ei saa Itaalia puhul hetkeseisuga rääkida.

Renzi sõnul mõjutab Itaaliat muu hulgas ka Brexit, kuigi lõppkokkuvõttes kannatavad seeläbi peamiselt ikkagi britid.

Eelmisel nädalal kärpis IMF ka kogu euroala majanduskasvu prognoosi. Värske hinnangu järgi kasvab euroala majandus tänavu 1,6% ja järgmisel aastal 1,4%. Enne Brexiti-referendumit prognoositi mõlemaks aastaks 1,7%.

Toimetaja: Oliver Kahu



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: