Lätis on kogutud ligi 3000 toetusallkirja riigi lahkumiseks EL-ist ({{commentsTotal}})

Läti lapsed Euroopa Liidu ja Läti lippudega.
Läti lapsed Euroopa Liidu ja Läti lippudega. Autor/allikas: Janek Skarzynski/AFP/Scanpix

Lätis on nelja aasta jooksul kogutud ligi 3000 toetusallkirja petitsioonile Läti lahkumisest Euroopa Liidust, teatas üleskutse avaldanud ühiskondlike algatuste portaal Manabalss teisipäeval.

Kolmandik allkirju, ligi 1000, on saadud viimase kuu jooksul. Ilmselt mõjutas seda Suurbritannia juunikuine rahvahääletus EL-ist lahkumiseks.

Algatuse autor Peteris Martinsons märkis, et EL-i astudes loovutas Läti osa oma suveräänsusest, saades vastutasuks ainult erinevaid piiranguid ja võimalusi, mille kasutamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.

"Tuleb taastada reaalne sõltumatus. Koostööd teiste riikidega on võimalik realiseerida kahepoolsete kokkulepete kaudu, sestap ei ole vaja loobuda riiklikust sõltumatusest," leiab Martinsons.

Ta ütles 2012. aastal, et ainult väljendades EL-ist lahkumise soovi võib Läti saavutada endale soodsamad tingimused.

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: