ERR Ruhjas: Läti seakasvatajad ei poolda Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist ({{commentsTotal}})

Lätis saavad sigu müügiks kasvatavad farmid taotleda bioohutusnõuete täitmiseks toetust, seakasvatajate liidu liikmed ei poolda aga Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist, ehkki tunnistavad, et mõnekümne seaga ühistud ei pruugi end ära majandada. Lätis pole kodusigadel aafrika seakatku diagnoositud eelmise aasta septembrist.

Lätis on väiksemaid seafarme oluliselt rohkem kui Eestis ning populaarne on lihatooteid osta ka ühistute enda poodidest ja turgudelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ruhja lähedal viit tuhandet siga kasvatav ühistu Kunturi tegutseb juba 1990. aastate algusest ning on rajanud kaupluste ja müügilettide võrgu üle kogu riigi. Kuid Kunturi, nagu teisedki Läti põhjaossa jäävad seakasvatused, kuuluvad kolmandasse tsooni, mis seab müügile piiranguid.

Kunturi investeerib üha rohkem bioohutusmeetmete täitmisse. Praegu ehitatakse farmidesse viiva värava juurde riiete vahetamise majakest. Kunturi saab sarnaselt paljude teiste ühistutega riigilt Euroopa Liidu fondide kaudu küsida selleks toetust. Sigade arvu ei küsita, vahe tehakse sisse müügiks ja enda tarbeks sigade kasvatamise vahel.

"Riigi osalus bioohutusprojektides on 80 protsenti, kui see on suunatud ühele majapidamisele. Kui aga meetmed mõjutavad kaht ühistut koos, saab toetust 100 protsenti," selgitas Kunturi tootmisjuht Santa Preimane.

Läti seakasvatajate meelest pole riigil Eesti eeskujul õiglane ajendada väiketootmisi uksi sulgema, vaid aidata kaasa bioohutusnõuete täitmisele, sest väiksemad on praegu suurtele risk ka Lätis.

"Iga farm, mis jääb meie 5000 seaga tootmiskeskusest kuni kolme kilomeetri kaugusele, kujutab ohtu ka meile. Kui omanik toob oma farmi haiguse, kannatame ka meie," tõdes Preimane.

Majandusolukord on see, mis peaks panema väiketootjaid mõtlema - kas laieneda või lõpetada.

"Ma ei arva, et neil ühistuil on majanduslikult mõttekas jätkata. Teine olukord on hobitootjatega, kes peavad sigu enda tarbeks. Ühelgi juhul pole hea, kui inimene jääb tööta ja sissetulekuta. Jah, loomulikult peavad nad kindlustama bioohutuse, kuid miks neid sulgeda? Ma ei arva, et seda peaks tegema," rääkis Preimane.

Läti veterinaaride meelest on vedamine, et kodusigadel pole septembrist alates aafrika katku leitud, küll aga levib see metsas - tänavu on tuvastatud juba 560 juhtumit.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema