ERR Ruhjas: Läti seakasvatajad ei poolda Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist ({{commentsTotal}})

Lätis saavad sigu müügiks kasvatavad farmid taotleda bioohutusnõuete täitmiseks toetust, seakasvatajate liidu liikmed ei poolda aga Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist, ehkki tunnistavad, et mõnekümne seaga ühistud ei pruugi end ära majandada. Lätis pole kodusigadel aafrika seakatku diagnoositud eelmise aasta septembrist.

Lätis on väiksemaid seafarme oluliselt rohkem kui Eestis ning populaarne on lihatooteid osta ka ühistute enda poodidest ja turgudelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ruhja lähedal viit tuhandet siga kasvatav ühistu Kunturi tegutseb juba 1990. aastate algusest ning on rajanud kaupluste ja müügilettide võrgu üle kogu riigi. Kuid Kunturi, nagu teisedki Läti põhjaossa jäävad seakasvatused, kuuluvad kolmandasse tsooni, mis seab müügile piiranguid.

Kunturi investeerib üha rohkem bioohutusmeetmete täitmisse. Praegu ehitatakse farmidesse viiva värava juurde riiete vahetamise majakest. Kunturi saab sarnaselt paljude teiste ühistutega riigilt Euroopa Liidu fondide kaudu küsida selleks toetust. Sigade arvu ei küsita, vahe tehakse sisse müügiks ja enda tarbeks sigade kasvatamise vahel.

"Riigi osalus bioohutusprojektides on 80 protsenti, kui see on suunatud ühele majapidamisele. Kui aga meetmed mõjutavad kaht ühistut koos, saab toetust 100 protsenti," selgitas Kunturi tootmisjuht Santa Preimane.

Läti seakasvatajate meelest pole riigil Eesti eeskujul õiglane ajendada väiketootmisi uksi sulgema, vaid aidata kaasa bioohutusnõuete täitmisele, sest väiksemad on praegu suurtele risk ka Lätis.

"Iga farm, mis jääb meie 5000 seaga tootmiskeskusest kuni kolme kilomeetri kaugusele, kujutab ohtu ka meile. Kui omanik toob oma farmi haiguse, kannatame ka meie," tõdes Preimane.

Majandusolukord on see, mis peaks panema väiketootjaid mõtlema - kas laieneda või lõpetada.

"Ma ei arva, et neil ühistuil on majanduslikult mõttekas jätkata. Teine olukord on hobitootjatega, kes peavad sigu enda tarbeks. Ühelgi juhul pole hea, kui inimene jääb tööta ja sissetulekuta. Jah, loomulikult peavad nad kindlustama bioohutuse, kuid miks neid sulgeda? Ma ei arva, et seda peaks tegema," rääkis Preimane.

Läti veterinaaride meelest on vedamine, et kodusigadel pole septembrist alates aafrika katku leitud, küll aga levib see metsas - tänavu on tuvastatud juba 560 juhtumit.

Toimetaja: Merili Nael



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: