ERR Ruhjas: Läti seakasvatajad ei poolda Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist ({{commentsTotal}})

Lätis saavad sigu müügiks kasvatavad farmid taotleda bioohutusnõuete täitmiseks toetust, seakasvatajate liidu liikmed ei poolda aga Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist, ehkki tunnistavad, et mõnekümne seaga ühistud ei pruugi end ära majandada. Lätis pole kodusigadel aafrika seakatku diagnoositud eelmise aasta septembrist.

Lätis on väiksemaid seafarme oluliselt rohkem kui Eestis ning populaarne on lihatooteid osta ka ühistute enda poodidest ja turgudelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ruhja lähedal viit tuhandet siga kasvatav ühistu Kunturi tegutseb juba 1990. aastate algusest ning on rajanud kaupluste ja müügilettide võrgu üle kogu riigi. Kuid Kunturi, nagu teisedki Läti põhjaossa jäävad seakasvatused, kuuluvad kolmandasse tsooni, mis seab müügile piiranguid.

Kunturi investeerib üha rohkem bioohutusmeetmete täitmisse. Praegu ehitatakse farmidesse viiva värava juurde riiete vahetamise majakest. Kunturi saab sarnaselt paljude teiste ühistutega riigilt Euroopa Liidu fondide kaudu küsida selleks toetust. Sigade arvu ei küsita, vahe tehakse sisse müügiks ja enda tarbeks sigade kasvatamise vahel.

"Riigi osalus bioohutusprojektides on 80 protsenti, kui see on suunatud ühele majapidamisele. Kui aga meetmed mõjutavad kaht ühistut koos, saab toetust 100 protsenti," selgitas Kunturi tootmisjuht Santa Preimane.

Läti seakasvatajate meelest pole riigil Eesti eeskujul õiglane ajendada väiketootmisi uksi sulgema, vaid aidata kaasa bioohutusnõuete täitmisele, sest väiksemad on praegu suurtele risk ka Lätis.

"Iga farm, mis jääb meie 5000 seaga tootmiskeskusest kuni kolme kilomeetri kaugusele, kujutab ohtu ka meile. Kui omanik toob oma farmi haiguse, kannatame ka meie," tõdes Preimane.

Majandusolukord on see, mis peaks panema väiketootjaid mõtlema - kas laieneda või lõpetada.

"Ma ei arva, et neil ühistuil on majanduslikult mõttekas jätkata. Teine olukord on hobitootjatega, kes peavad sigu enda tarbeks. Ühelgi juhul pole hea, kui inimene jääb tööta ja sissetulekuta. Jah, loomulikult peavad nad kindlustama bioohutuse, kuid miks neid sulgeda? Ma ei arva, et seda peaks tegema," rääkis Preimane.

Läti veterinaaride meelest on vedamine, et kodusigadel pole septembrist alates aafrika katku leitud, küll aga levib see metsas - tänavu on tuvastatud juba 560 juhtumit.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.