Fotod ja video: Miinijahtija Sakala liitub NATO miinitõrjegrupiga ({{commentsTotal}})

Täna õhtul lahkus oma kodusadamast Tallinnas Eesti mereväe miinijahtija Sakala ja võttis kursi Saksamaale Kieli, et liituda NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga.

Miinijahtija Sakala komandör kaptenmajor Ott Laanemets ütles, et laeva meeskond on eelseisvaks teenistuseks valmis, sest paljud laeval teenivad mereväelased on miinitõrjegrupis teeninud ka varasemalt ja hiljuti läbiti laevaga ka edukalt NATO lahinguvalmiduse test.

Miinijahtija Sakala ja tema meeskond läbis lahinguvalmiduse testi juuni keskpaigas. Muuhulgas imiteeriti terroristide paadi rünnakut laevale, mille käigus hukkus stsenaariumi kohaselt ka laeva komandör. Seetõttu jäi vastase tõrjumine ja rünnaku tagajärgede likvideerimine ülejäänud meeskonna ülesandeks.

Erinevate laevadega on Eest mereväelased NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, kuid seekord juhib miinitõrjegruppi esmakordselt Eesti mereväe ohvitser. Alates käesoleva aasta juunikuust juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa ning tema staabis teenib ka kolm Eesti mereväe ohvitseri.

Miinijahtija Sakala ja tema meeskond alustab koos liitlasriikide mereväelaste ja nende alustega koos harjutamist järgmisel nädalal.

EML Sakala koosseisus teenib miinitõrjegrupis ka kolm mereväe ajateenijat.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrje grupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mille ülesandeks on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjevõimekusega laevadest, osaleb erinevate riikide õppustel ja harjutustel. 

 

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: