Pikad ootejärjekorrad on probleemiks ka maanteeametis ({{commentsTotal}})

Sarnaselt PPA teenindusbüroodele on pikad ootejärjekorrad probleem ka maanteeameti teenindusbüroodes. Liiklusregistri Tallina büroo juhataja asetäitja Lauri Abeli sõnul tasub näiteks autot registreerima minejatel kohapealse pika ootamise vältimiseks aeg ette broneerida, kuid ka sellega tuleb kiirustada.

Maanteeameti Saue teenindusbüroos sattusid täna kliendid, kes soovisid oma sõidukit viia registreemiseelsesse kontrolli, ebamugavasse olukorda. Nimelt tuli neil selleks ootejärjekorras veeta pikki tunde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minu rahulolematus on tingitud sellest, et maanteeametis autode esmaregistreerimiseks ettenäitamine või ülevaatamine võtab meeletult aega. Ma olen seisnud siin nüüd vist neljal korral järjest, iga kord on kuskil 4-5 tundi läinud, kuigi ma olen siin järjekorras kolmas. Siin on alates maikuust vist broneeringute süsteem ja see tähendab seda, et ilma broneeringuta n-ö talumees Moskvitšiga enam löögile ei saagi. Ta võib siin päev otsa seista ja läheb sama õnnetult koju tagasi," kritiseeris järjekorras oodanud Veljo Koovit.

Liiklusregistri Tallinna büroo juhataja asetäitja Lauri Abeli sõnul on pikkade ootejärjekordade põhjused aga teised.

"Tõsi ta on, et antud hetkel on järjekorrad keskmiselt pikemad Tallinnas. See on tingitud sellest, et on kasvanud sõidukite arv, mis on Eestisse toodud. Ja on ka puhkuste aeg, kus inimestel on rohkem aega toimingute tegemiseks ja ka meie ametnikel on korralised puhkused," selgitas Abel.

Tema soovitab pika ootamise vältimiseks aeg ette broneerida, kuid ka seal on vabu aegu vähe.

"Ma olen küll teadlik sellest, aga me ei üritanud teha. Päeva peale sai uuritud, et esimesed võimalused oleks augusti keskpaika ja see kindlasti ei rahulda meid," ütles järjekorras oodanud Innar Ikla.

Need, kes soovivad oma sõidukiga seotud toiminguid läbi viia elava järjekorra alusel, peaksid Abeli sõnul aga juba varakult büroosse tulema, et järjekorranumber võtta.

"Kui hommikul tulla enne 9, enne avamist kohale, siis paari tunniga saab kindlasti sõiduki ette näidatud ja arvele võetud," kinnitas Abel.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: