Kaitsja vaidlustas Kenderi saatmise psühhiaatrilisse ekspertiisi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vandeadvokaat Paul Keres vaidlustas õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises süüdistatava kirjaniku Kaur Kenderi saatmise psühhiaatrilisse ekspertiisi, kuna leiab, et sellega rikutakse tema põhiõigusi.

Vandeadvokaat Kerese sõnul omab kohtuarstlik ekspertiis vaieldamatult vahetut ja teatud juhtudel ka ebasoodsat mõju Kenderi kui menetlusosalise õiguspositsioonile.

"Isiku allutamine kohtuarstlikule ekspertiisile kujutab endast põhiseaduses tagatud põhiõiguste piiramist. Põhiseadus kaitseb igaüht inimväärikust alandava kohtlemise ja tahtevastaselt meditsiinistele katsetele allutamise eest," märkis Keres ja lisas, et inimese allutamine kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile mõjutab vältimatult põhiseaduses nimetatud inimese tahte- ja valikuvabadust.

Lisaks on maakohus Kerese hinnangul vastava määruse tegemisel rikkunud ka põhjendamiskohustust ja eiranud ausa menetluse põhimõtteid, kuna otsustas ekspertiisi läbiviimise väljaspool kohtu nõupidamistuba, samuti on kohus ekspertiisile küsimuste formuleerimisel eiranud süütuse presumptsiooni.

Advokaadi kinnitusel puuduvad kohtumääruses igasugused põhjendused, sest kohus ei ole sõnagagi motiveerinud, milleks Kaur Kenderi vaimuseisundit vaja uurida on.

"Prokuratuur seevastu ei suutnud taotlust esitades välja tuua mitte ühtegi objektiivset asjaolu, millest võiks järeldada, et Kenderit vaevab mingi vaimutegevuse häire. Prokuratuuri esitlus piirdus üksnes Kenderi kaitsepositsiooni alavääristava väitega, et viimasel on vandenõuteooriad ning kaitsja hinnangul asjatundmatu konstateeringuga, et Kenderil esinevad raevuhood," märkis Keres.

Kerese sõnul ei kuulu prokuratuuri hüpotees vandenõuteooriast mitte Kaur Kenderi vaimse seisundi hindamise kategooriasse, vaid puudutab küsimust, kas kohtuprotsess on algusest peale toimunud õiglaselt, sest Kenderi ja ka kaitsja üks kaitsepositsioone on algusest peale seisnenud selles, et selle juhtumi puhul on tegemist kahetsusväärse näitega valikulisest kriminaalmenetlusest.

"Kuna prokuratuuril ei ole õnnestunud esitada mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks enam kui 47-st “UNTITLED 12” avaldajast on süüdistus esitatud ainult Kaur Kenderile ning miks ei ole kriminaalmenetlust alustatud teiste laialt kättesaadavate kirjandusteoste uurimiseks, mis prokuratuuri poolt karistusseadustiku lapsporno paragrahvi äärmiselt laia tõlgenduse järgi on samavõrd lapspornograafilised kui “UNTITLED 12”, on prokuratuur asunud seda kaitseversiooni alavääristama, sildistades selle vandenõuteooriaks," nentis Keres.

Kerese sõnul pole tõsiseltvõetav ka teine prokuratuuri väide ehk see, et Kenderil esinevat raevuhoogusid. "Prokuratuur tuletas selle väite asjaolust, et Kenderi enda sõnul oli ta prokuratuurile kirju saates vihane. Kuna ajutine viha on täiesti normaalne inimlik emotsioon, on selle väite edasine analüüs ebavajalik," kinnitas Keres ja lisas, et isegi kui nn vihahood ja vandenõuteooriate esinemine leiaks tõendamist, ei ole arusaadav, kuidas see mõjutaks käesoleva asja lahendamist.

"Prokuratuur ei väida, et Kender ei ole süüdiv või et ta oleks piiratud süüdivusega. Sellekohast analüüsi kohtumäärusest ei nähtu," ütles ta.

Kohus määras Kenderile vaimse tervise ekspertiisi

Harju maakohus määras Kenderile kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, milles otsitakse muuhulgas vastust küsimustele, kas ta vajab psühhiaatrilist ravi ning kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust.

Psühhiaatrilist ekspertiisi taotles Kenderile Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel, kelle hinnangul ilmnesid kohtuistungil uued asjaolud, kui Kender tunnistas, et tal esinevad raevuhood.

Kohus tegi ekspertiisi ülesandeks psühhiaater Katrin Einole ja psühholoog Tiina Kompusele.

Kohtumääruse järgi peavad eksperdid uurima, milline oli Kenderi psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima, samuti seda, kas tal esineb psüühikahäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning kas tal esineb isiksusehäireid, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida.

Eksperdid selgitavad ka, kas Kenderil esineb kognitiivseid defitsiite, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, samuti seda, kas ta on võimeline kandma süüdimõistmisel karistust ning kas ta vajab psühhiaatrilist ravi.

Süüdistus

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kaur Kenderit tema kirjutatud õudusnovelli tõttu lapsporno valmistamises.

Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel nihilist.fm Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja Untitled 12.

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.

Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel ütles ERR-i uudisteportaalile, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – seal hulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud.

"Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,“ ütles Pähkel.

Mai alguses alanud protsessil Kender end lapsporno valmistamises süüdi ei tunnistanud.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Toimetaja: Marek Kuul



Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

SAVISAARE KOHTUPROTSESS
UUDISED
ERR-i nõukogu esimees Rein VeidemannERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann
ERR-i nõukogu ei näe jalgpalliülekannete toetuses ohtu sõltumatusele

Rahvusringhäälingu nõukogu andis heakskiidu ETV ja jalgpalliliidu ühisprojektile Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ja kahe valikturniiri teleüleanne ostmiseks. Konkurent Eesti Meedia on otsustanud ette võtta kohtutee.

Uuendatud: 20:27 
KolledžKolledž
Riik otsib Muraste piirivalvekooli kompleksile ostjaid juba üle aasta

Siseministeerium otsib Muraste piirivalvekooli kompleksile aktiivselt ostjaid ja soovib, et see jääks avalikku kasutusse.

Ühe illegaalse väljalaskesüsteemiga kaherattalise mootorratta müratase küündida 90–96 dB-ni.Ühe illegaalse väljalaskesüsteemiga kaherattalise mootorratta müratase küündida 90–96 dB-ni.
Mootorrattaga müristamise eest saab karistada küll – aga ennekõike teoorias

Olgugi et liiklusseadus sätestab selgelt, kuidas tuleb karistada mootorratturit, kelle sõiduk teeb lubatust rohkem müra, ei saa tegelikkuses selliseid juhte vastutusele võtta, sest politseil puuduvad rikkumise tõendamiseks mõõteseadmed. Isegi kui politsei sõiduki kontrollimiseks kinni peab ja tehnilistele nõuetele mittevastavuse tõttu korduvülevaatusele saadab, saab juht selle ülevaatuse ajaks kiirelt jälle nõuetele vastavaks muuta.

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.