Täna koguneva NATO-Vene nõukogu peateemaks kujuneb Varssavi otsuste selgitamine ({{commentsTotal}})

USA soomukid Lätis.
USA soomukid Lätis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Täna leiab aset NATO-Vene Nõukogu, kus tõenäoliselt kujuneb peamiseks teemaks eelmisel nädalal toimunud Varssavi tippkohtumise otsused. NATO loodab kindlasti rääkida ka Ukraina kriisi lahendamisest.

Venemaa välisministeerium teatas juba laupäeval, et allianss on astunud samme, mis on keskendunud "olematule Vene-ohule". NATO idatiiva tugevdamise suhtes on Venemaa esindajad korduvalt väga teravat kriitikat teinud ning ähvardanud vastumeetmetega, vahendasid Reuters, Interfax jt.

Seega eeldab Moskva NATO-lt selgitusi NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse paigutatavate sõjaliste jõudude kohta. Samuti räägitakse ilmselt raketikilbist, mis lääneriikide sõnul on mõeldud Lähis-Idast lähtuva ohu ennetamiseks, kuid mida Moskva peab enda vastu suunatuks.

Laupäeval lõppenud Varssavi tippkohtumisel kiitsid NATO liidrid heaks nelja umbes tuhandemehelise rahvusvahelise pataljoni paigutamise igasse Balti riiki ja Poolasse. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas, et tegu on proportsionaalse kaitsereaktsiooniga Venemaa tegevusele Ukrainas.

Teine teema, mida arutama hakatakse, on Soome presidendi Sauli Niinistö algatus suurendada lennuliikluse turvalisust Läänemere piirkonnas ehk arutletakse teemat, mis puudutab välja lülitatud transponderiga lendavaid sõjalennukeid.

NATO peatas praktilise koostöö Venemaaga 2014. aprillis pärast Krimmi annekteerimist ja Ukraina kriisi puhkemist. Tänane kohtumine on pärast koostöö peatamist kolmas kord, kui NATO-Vene Nõukogu kokku tuleb.

"NATO-Vene nõukogu roll on pidada dialoogi ja vahetada informatsiooni, et vähendada alliansi ja riigi vahelisi pingeid ning suurendada prognoositavusi. Meie praktiline koostöö Venemaaga on jätkuvalt peatatud, kuid me hoiame poliitilise dialoogi kanalid avatuna," teatas Stoltenberg 6. juulil.

Peasekretäri sõnul keskendub NATO ja Venemaa arutelu Ukraina kriisile ja vajadusele täita Minski kokkuleppeid. "Me peatume ka sõjalistel tegevustel, keskendudes eelkõige läbipaistvusele ja riski vähendamisele, samuti julgeolekuolukorrale Afganistanis," seisis teates.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: