Täna koguneva NATO-Vene nõukogu peateemaks kujuneb Varssavi otsuste selgitamine ({{commentsTotal}})

USA soomukid Lätis.
USA soomukid Lätis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Täna leiab aset NATO-Vene Nõukogu, kus tõenäoliselt kujuneb peamiseks teemaks eelmisel nädalal toimunud Varssavi tippkohtumise otsused. NATO loodab kindlasti rääkida ka Ukraina kriisi lahendamisest.

Venemaa välisministeerium teatas juba laupäeval, et allianss on astunud samme, mis on keskendunud "olematule Vene-ohule". NATO idatiiva tugevdamise suhtes on Venemaa esindajad korduvalt väga teravat kriitikat teinud ning ähvardanud vastumeetmetega, vahendasid Reuters, Interfax jt.

Seega eeldab Moskva NATO-lt selgitusi NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse paigutatavate sõjaliste jõudude kohta. Samuti räägitakse ilmselt raketikilbist, mis lääneriikide sõnul on mõeldud Lähis-Idast lähtuva ohu ennetamiseks, kuid mida Moskva peab enda vastu suunatuks.

Laupäeval lõppenud Varssavi tippkohtumisel kiitsid NATO liidrid heaks nelja umbes tuhandemehelise rahvusvahelise pataljoni paigutamise igasse Balti riiki ja Poolasse. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas, et tegu on proportsionaalse kaitsereaktsiooniga Venemaa tegevusele Ukrainas.

Teine teema, mida arutama hakatakse, on Soome presidendi Sauli Niinistö algatus suurendada lennuliikluse turvalisust Läänemere piirkonnas ehk arutletakse teemat, mis puudutab välja lülitatud transponderiga lendavaid sõjalennukeid.

NATO peatas praktilise koostöö Venemaaga 2014. aprillis pärast Krimmi annekteerimist ja Ukraina kriisi puhkemist. Tänane kohtumine on pärast koostöö peatamist kolmas kord, kui NATO-Vene Nõukogu kokku tuleb.

"NATO-Vene nõukogu roll on pidada dialoogi ja vahetada informatsiooni, et vähendada alliansi ja riigi vahelisi pingeid ning suurendada prognoositavusi. Meie praktiline koostöö Venemaaga on jätkuvalt peatatud, kuid me hoiame poliitilise dialoogi kanalid avatuna," teatas Stoltenberg 6. juulil.

Peasekretäri sõnul keskendub NATO ja Venemaa arutelu Ukraina kriisile ja vajadusele täita Minski kokkuleppeid. "Me peatume ka sõjalistel tegevustel, keskendudes eelkõige läbipaistvusele ja riski vähendamisele, samuti julgeolekuolukorrale Afganistanis," seisis teates.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema