Fotod ja videod: Itaalia rongiõnnetuse ohvrite arv kasvab, Renzi lubas põhjalikku juurdlust ({{commentsTotal}})

{{1468395547000 | amCalendar}}

Itaalia lõunaosas toimunud rongiõnnetuse ohvrite arv on suurenenud - praeguseks on teatatud 27 hukkunust, kuid võimude kinnitusel on osa kümnetest vigastatutest väga raskes seisundis. Endiselt pole teada õnnetuse põhjus, kuid sündmuskohal käinud peaminister Matteo Renzi on lubanud põhjalikku juurdlust.

Apuulia maakonnas Bari ja Barletta vahelisel raudteel põrkas eile kohaliku aja järgi kell 11.30 kokku kaks reisirongi. Tegemist oli ülitugeva laupkokkupõrkega, sest mingil põhjusel olid vastassuundadest tulevad rongid sattunud samale rongirajale, vahendasid BBC, Reuters ja ANSA.

Kokkupõrge oli nii tugev, et vähemalt 3 vagunit purunes peaaegu täielikult ning metalltükke lendas kümnete meetrite kaugusele. Pealtnägijate sõnul meenutab sündmuskoht pigem mõne lennukatastroofi tagajärgi.

Lisaks 25 hukkunule sai ka vähemalt 50 inimest vigastada. Osa inimesi on väga raskes seisundis ning kohalikud võimud on kutsunud doonoreid üles verd loovutama.

Samuti otsitakse rususid endiselt läbi ja on võimalik, et leitakse veel surnukehi. Näiteks pole siiani leitud ühe rongijuhi surnukeha. Reisijate täpset arvu ei tea ka rongiliini eest vastutav ettevõte, sest osa inimesi kasutas kuupiletit.

Päästetöid raskendas ka asjaolu, et sündmuskoht asus raskelt ligipääsetavas maakohas, oliivipuude vahel. Seetõttu osalevad pääste- ja koristusoperatsioonis lisaks päästeametnikele ka sõjaväelased.

Automaatset hoiatussüsteemi polnud, jaamaülemad kasutasid teavitamiseks mobiiltelefone

Rongiliini haldab eraettevõte Ferrotramviaria, mingeid varasemaid ohutusnõuete rikkumisi pole firmal olnud. Meedias peetakse kõige tõenäolisemaks põhjuseks mingit inimlikku eksitust, kuid mingit ametlikku informatsiooni pole selle kohta veel antud.

Sündmuskohal päästetöödega tutvunud peaminister Matteo Renzi lubas põhjalikku juurdlust.

"Ma soovin avaldada kaastunnet perekondadele ja ma olen andnud korralduse alustada põhjalikku juurdlust, et süüdlane välja selgitada. Ma arvan, et me peame selles küsimuses väljenduma täiesti selgelt - me ei peatu enne, kui me oleme aru saanud, mis tegelikult juhtus," rõhutas valitsusjuht. 

Ühe rongi nn must kast on üles leitud ning seda juba uuritakse.

Kohaliku ajakirjanduse väitel on raudteetaristu piirkonnas vananenud ning selle moderniseerimiseks saadi aastatel 2007-2013 ka Euroopa Liidu toetus, kuid remonditöödega pole veel eriti kaugele jõutud. Seega uurib prokuratuur lisaks konkreetsele õnnetusele ka seda, miks Euroopa Liidu rahastatud projekt nii kaua veninud on.

Näiteks on praeguseks selgunud, et vastassuunas liikuvate rongide jaoks mingit automaatset hoiatussüsteemi polnud ning jaamaülemad teavitasid üksteist rongide liikumise kohta mobiiltelefonide abil.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema