Politsei: kahetsusväärselt suur osa varastatud esemetest jääb omanikele tagastamata ({{commentsTotal}})

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseimajori Toomas Jervsoni sõnul jääb erinevatel põhjustel kahetsusväärselt suur hulk leitud või menetluse käigus tagasisaadud varastatud esemeid omanikele tagastamata.

Politseimajor Toomas Jervson ütles ERR.ee-le, et vara tagastamisel ilmneb esimene takistus siis, kui kannatanu pole politseile vargusest teada andnud ning põhjuseid selleks on mitmeid.

"Paljud inimesed ei vaevu avaldust esitama või peavad varastatud eset väheväärtuslikuks. Olgugi, et süüteo avalduse tegemine on tehtud inimestele võimalikult kiireks ja mugavaks, näiteks saab seda teha elektrooniliselt politsei kodulehel," märkis ta.

Jervsoni sõnul ei oma tähtsust, kas jalgratas maksab 50 või 500 eurot, sest politseile on iga infokild oluline ning mida rohkem on informatsiooni süütegude kohta, seda suurem on tõenäosus varas tabada.

"Politsei võib uurida üksikjuhtumit eraldi, ent sageli joonistub vargaprofiil välja tänu kogumis analüüsitud informatsioonile. Mida rohkem vargusepisoode suudame kahtlustatavaga siduda, seda suurema tõenäosusega saame ta vastutusele võtta ning prokuratuur omakorda talle kohtus väärilist karistust küsida," ütles Jervson.

Tema sõnul võib leitud või varastatud esemete tagastamine takerduda ka siis, kui inimene ei suuda oma vara piisava täpsuse või selgusega kirjeldada ehk kui inimese ainus kirjeldus oma rattast on selle värv, jääb sellest paraku väheks.

"Politsei saab vara tagastada omanikule vaid siis, kui meil on täielik veendumus, kellele see kuulub. Avaldus on üks esmasest tingimustest, mis peab täidetud olema. Samuti peab inimene oskama kirjeldada eset, näiteks ratta eritunnuseid, sealhulgas raaminumbrit. Kasuks tuleb ka see, kui alles on hoitud ostutšekk ning lihtsaks abimeheks on fototõestus esemest," selgitas Jervson.

Leitud esemeid saab vaadata PPA kodulehel https://www.politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/index.dot

Toimetaja: Marek Kuul



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: