Politsei: kahetsusväärselt suur osa varastatud esemetest jääb omanikele tagastamata ({{commentsTotal}})

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseimajori Toomas Jervsoni sõnul jääb erinevatel põhjustel kahetsusväärselt suur hulk leitud või menetluse käigus tagasisaadud varastatud esemeid omanikele tagastamata.

Politseimajor Toomas Jervson ütles ERR.ee-le, et vara tagastamisel ilmneb esimene takistus siis, kui kannatanu pole politseile vargusest teada andnud ning põhjuseid selleks on mitmeid.

"Paljud inimesed ei vaevu avaldust esitama või peavad varastatud eset väheväärtuslikuks. Olgugi, et süüteo avalduse tegemine on tehtud inimestele võimalikult kiireks ja mugavaks, näiteks saab seda teha elektrooniliselt politsei kodulehel," märkis ta.

Jervsoni sõnul ei oma tähtsust, kas jalgratas maksab 50 või 500 eurot, sest politseile on iga infokild oluline ning mida rohkem on informatsiooni süütegude kohta, seda suurem on tõenäosus varas tabada.

"Politsei võib uurida üksikjuhtumit eraldi, ent sageli joonistub vargaprofiil välja tänu kogumis analüüsitud informatsioonile. Mida rohkem vargusepisoode suudame kahtlustatavaga siduda, seda suurema tõenäosusega saame ta vastutusele võtta ning prokuratuur omakorda talle kohtus väärilist karistust küsida," ütles Jervson.

Tema sõnul võib leitud või varastatud esemete tagastamine takerduda ka siis, kui inimene ei suuda oma vara piisava täpsuse või selgusega kirjeldada ehk kui inimese ainus kirjeldus oma rattast on selle värv, jääb sellest paraku väheks.

"Politsei saab vara tagastada omanikule vaid siis, kui meil on täielik veendumus, kellele see kuulub. Avaldus on üks esmasest tingimustest, mis peab täidetud olema. Samuti peab inimene oskama kirjeldada eset, näiteks ratta eritunnuseid, sealhulgas raaminumbrit. Kasuks tuleb ka see, kui alles on hoitud ostutšekk ning lihtsaks abimeheks on fototõestus esemest," selgitas Jervson.

Leitud esemeid saab vaadata PPA kodulehel https://www.politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/index.dot

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: