Politsei: kahetsusväärselt suur osa varastatud esemetest jääb omanikele tagastamata ({{commentsTotal}})

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseimajori Toomas Jervsoni sõnul jääb erinevatel põhjustel kahetsusväärselt suur hulk leitud või menetluse käigus tagasisaadud varastatud esemeid omanikele tagastamata.

Politseimajor Toomas Jervson ütles ERR.ee-le, et vara tagastamisel ilmneb esimene takistus siis, kui kannatanu pole politseile vargusest teada andnud ning põhjuseid selleks on mitmeid.

"Paljud inimesed ei vaevu avaldust esitama või peavad varastatud eset väheväärtuslikuks. Olgugi, et süüteo avalduse tegemine on tehtud inimestele võimalikult kiireks ja mugavaks, näiteks saab seda teha elektrooniliselt politsei kodulehel," märkis ta.

Jervsoni sõnul ei oma tähtsust, kas jalgratas maksab 50 või 500 eurot, sest politseile on iga infokild oluline ning mida rohkem on informatsiooni süütegude kohta, seda suurem on tõenäosus varas tabada.

"Politsei võib uurida üksikjuhtumit eraldi, ent sageli joonistub vargaprofiil välja tänu kogumis analüüsitud informatsioonile. Mida rohkem vargusepisoode suudame kahtlustatavaga siduda, seda suurema tõenäosusega saame ta vastutusele võtta ning prokuratuur omakorda talle kohtus väärilist karistust küsida," ütles Jervson.

Tema sõnul võib leitud või varastatud esemete tagastamine takerduda ka siis, kui inimene ei suuda oma vara piisava täpsuse või selgusega kirjeldada ehk kui inimese ainus kirjeldus oma rattast on selle värv, jääb sellest paraku väheks.

"Politsei saab vara tagastada omanikule vaid siis, kui meil on täielik veendumus, kellele see kuulub. Avaldus on üks esmasest tingimustest, mis peab täidetud olema. Samuti peab inimene oskama kirjeldada eset, näiteks ratta eritunnuseid, sealhulgas raaminumbrit. Kasuks tuleb ka see, kui alles on hoitud ostutšekk ning lihtsaks abimeheks on fototõestus esemest," selgitas Jervson.

Leitud esemeid saab vaadata PPA kodulehel https://www.politsei.ee/et/politsei-palub-abi/leitud-esemed/index.dot

Toimetaja: Marek Kuul



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: