Riigikohus ei võtnud Elroni rongikütuse hanke vaidlustust arutusele ({{commentsTotal}})

Elroni rong. Foto ei ole pühapäevase õnnetusega seotud.
Elroni rong. Foto ei ole pühapäevase õnnetusega seotud.

Riigikohus ei võtnud arutusele OÜ Slavil Oil kaebust Elroni kaubamärki kasutava riigifirma AS Eesti Liinirongid riigihankele rongikütuse hankimiseks, milles ettevõte sätestas hankedokumentides ostetavale kütusele liialt kõrge standardi.

Kuna riigikohus otsustas Slavil Oili kaebust riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks mitte arutada, siis kulgeb hange edasi senistel tingimustel. Hankele saab pakkumisi esitada kuni 25. juulini.

Ettevõtte hinnangul oli ebaõige hankedokumentide nõue, et pakutav kütus peab vastama standardi EVS-EN 590 nõuetele. Slavil Oil oli seisukohal, et tegemist on põhjendamatult konkurentsi piirava nõudmisega, kuivõrd see ei võimalda pakkuda kütust, mis standardile ei vasta, ent mille on samas konkreetsete rongide mootorites kasutamiseks heaks kiitnud mootorite tootja.

Esimese astme kohus leidis, et AS-il Eesti Liinirongid oli õigus oma soovi kohaselt hanke esemele selline tehniline piirang seada, kuna esiteks on ka eelviidatud standardile vastava kütuse näol tegemist nii Eestis kui Euroopa Liidus vähemalt ühe enim levinud diislikütusega, mille pakkujaid on piisavalt, et tagada konkurents.

Teiseks on esimese astme kohtu hinnangul üldjuhul hankija otsustada, millist kaupa ta soetada soovib ning olukorras, kus hankijal on usaldus teatud parameetritele vastava kütuse kõlblikkuse vastu võib ta nõuda üksnes sellise kütuse pakkumist ega pea hakkama täiendavalt uurima, kas ka mingisugune teistsuguste parameetritega kütus võiks sama hästi sobida.

Kohtu hinnangul võis AS-i Eesti Liinirongid selline usaldus antud juhul tugineda sellele, et ettevõttega Stadler sõlmitud kõnealuste rongide soetamiseks sõlmitud lepingu kohaselt oli kütusekulu ja hooldusvälpade määramisel arvestanud sellega, et mootorites kasutatakse just standardile EVS-EN 590 vastavat diislikütust.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: