Maanteeamet Narvas eksami sooritamise vajalikkust ei näe ({{commentsTotal}})

Priit Sauk.
Priit Sauk. Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles, et ei näe ühtegi põhjust, miks amet peaks jätkama sõidueksami sooritamise võimaluse pakkumist Narvas. Tema sõnul sooritab Narvas eksamid sama palju inimesi kui Rakveres ja Jõhvis.

"Narvat meil pikkades plaanides ei ole, aga vastavalt kliendi vajadusele suudab maanteeamet oma otsused teha ka täiendavalt, kui selleks on mingi oluline argument. Mina täna selliseid ei näe. Ma ei kujuta ette seda hüppelist vajaduse kasvu seal," ütles Sauk ERR-i uudisteportaalile.

"Kuna ta (Narva büroo - toim.) on väga ühe linna keskne büroo, ta ei kata regiooni laiemalt, siis me näeme, et tema olemasolu ei ole oluline," lisas ta.

"Kõigis kolmes linnas - Jõhvi, Rakvere, Narva - on eksamite sooritamise hulk täpselt võrdne," lausus Sauk. Kõigis kolmes linnas on eksami sooritajate arv tänavu viie kuu jooksul 300-350.

Sauk selgitas, et Jõhvi kasuks räägib see, et seal on väga hästi välja arendatud eksamiplatsid ja büroo, kus inimesed saavad oma oskusi näidata. "Narvas on tingimused väga kasinad, aga siiski suudame seda teenust pakkuda. Rakvere kasuks räägivad need plussid, et ta on suurema territooriumi katvusega. Mitte ainult Ida-Virumaad, vaid ka Lääne-Virumaad ja Kesk-Eestit saab Rakverega paremini katta."

"Kui me pooleteise aasta jooksul oleme veendunud, et on mõistlik Jõhvis säilitada, siis me suudame seda seal säilitada või vajadusel ka Narvas uuesti alustada," lisas Sauk.

Narvas uuesti alustamine Sauki sõnul siiski tõenäoline ei ole.

"Me arvame, et see on väga õige ja ülla eesmärgi nimel, et liiklusohutust ja meie liikluskultuuri parandada. Küll on jah arvamusi tekkinud, et võib-olla see piirab inimeste teenuste kättesaadavust, aga üldjuhul inimene teeb sõidueksami üks kord elu jooksul. Ehk ta siiski selleks leiab võimaluse tulla suuremasse regioonikeskusesse, et teha sõidueksam. Kõik muu jääb ju endiselt toimima kõikides teenuskohtades," sõnas Sauk.

Valitsus arutas eelmisel nädalal erakorraliselt Ida-Virumaalt riigikokku valitud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nõudmisel maanteeameti kärpeid. Ossinovski tõstatas kabinetiistungil küsimuse, kas maanteeametil oli õigus valitsuse teadmata lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades. Eriti oli talle vastumeelt eksami sooritamise võimaluse kaotamine Narvast.

"Narvas esimesel poolaastal sooritas esmakordselt liikluseksamit 350 inimest. Ei tasu arvata, et 60 000 Narva elanikku teevad kõik igal aastal eksamit. Minu arvates see probleem on natukene suureks puhutud, tõenäoliselt poliitilise võitluse ootuses, aga meie ei ole poliitilise võitlusega kaasa minev organisatsioon," kommenteeris Sauk.

Maanteeamet teatas selle nädala alguses, et alates tuleva aasta jaanuarist väheneb A- ja B-kategooria sõidueksamite toimumiskohtade arv ning neid hakatakse vastu võtma kaheksas linnas. Alates 2018. aastast plaanib amet eksami vastuvõtte kuues linnas: Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.