Maanteeamet Narvas eksami sooritamise vajalikkust ei näe ({{commentsTotal}})

Priit Sauk.
Priit Sauk. Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles, et ei näe ühtegi põhjust, miks amet peaks jätkama sõidueksami sooritamise võimaluse pakkumist Narvas. Tema sõnul sooritab Narvas eksamid sama palju inimesi kui Rakveres ja Jõhvis.

"Narvat meil pikkades plaanides ei ole, aga vastavalt kliendi vajadusele suudab maanteeamet oma otsused teha ka täiendavalt, kui selleks on mingi oluline argument. Mina täna selliseid ei näe. Ma ei kujuta ette seda hüppelist vajaduse kasvu seal," ütles Sauk ERR-i uudisteportaalile.

"Kuna ta (Narva büroo - toim.) on väga ühe linna keskne büroo, ta ei kata regiooni laiemalt, siis me näeme, et tema olemasolu ei ole oluline," lisas ta.

"Kõigis kolmes linnas - Jõhvi, Rakvere, Narva - on eksamite sooritamise hulk täpselt võrdne," lausus Sauk. Kõigis kolmes linnas on eksami sooritajate arv tänavu viie kuu jooksul 300-350.

Sauk selgitas, et Jõhvi kasuks räägib see, et seal on väga hästi välja arendatud eksamiplatsid ja büroo, kus inimesed saavad oma oskusi näidata. "Narvas on tingimused väga kasinad, aga siiski suudame seda teenust pakkuda. Rakvere kasuks räägivad need plussid, et ta on suurema territooriumi katvusega. Mitte ainult Ida-Virumaad, vaid ka Lääne-Virumaad ja Kesk-Eestit saab Rakverega paremini katta."

"Kui me pooleteise aasta jooksul oleme veendunud, et on mõistlik Jõhvis säilitada, siis me suudame seda seal säilitada või vajadusel ka Narvas uuesti alustada," lisas Sauk.

Narvas uuesti alustamine Sauki sõnul siiski tõenäoline ei ole.

"Me arvame, et see on väga õige ja ülla eesmärgi nimel, et liiklusohutust ja meie liikluskultuuri parandada. Küll on jah arvamusi tekkinud, et võib-olla see piirab inimeste teenuste kättesaadavust, aga üldjuhul inimene teeb sõidueksami üks kord elu jooksul. Ehk ta siiski selleks leiab võimaluse tulla suuremasse regioonikeskusesse, et teha sõidueksam. Kõik muu jääb ju endiselt toimima kõikides teenuskohtades," sõnas Sauk.

Valitsus arutas eelmisel nädalal erakorraliselt Ida-Virumaalt riigikokku valitud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nõudmisel maanteeameti kärpeid. Ossinovski tõstatas kabinetiistungil küsimuse, kas maanteeametil oli õigus valitsuse teadmata lõpetada sõidueksamite tegemine väiksemates linnades. Eriti oli talle vastumeelt eksami sooritamise võimaluse kaotamine Narvast.

"Narvas esimesel poolaastal sooritas esmakordselt liikluseksamit 350 inimest. Ei tasu arvata, et 60 000 Narva elanikku teevad kõik igal aastal eksamit. Minu arvates see probleem on natukene suureks puhutud, tõenäoliselt poliitilise võitluse ootuses, aga meie ei ole poliitilise võitlusega kaasa minev organisatsioon," kommenteeris Sauk.

Maanteeamet teatas selle nädala alguses, et alates tuleva aasta jaanuarist väheneb A- ja B-kategooria sõidueksamite toimumiskohtade arv ning neid hakatakse vastu võtma kaheksas linnas. Alates 2018. aastast plaanib amet eksami vastuvõtte kuues linnas: Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: