Erik Gamzejev: maanteeameti eksamite koondamine on klassikaline näide ”riigi kohaloleku suurendamisest” ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

"Kui öeldaks otse, et vaja on riigi raha kokku hoida ja kuna teenuse kasutajaid on väheseks jäänud, pole mõistlik büroo uksi enam lahti hoida, siis rõõmu see ei teeks, aga aru võiks saada. Kui aga selle asemel hakatakse ajama moosijuttu, et see toimub klientide endi parema teenindamise nimel, siis just see ajabki vihaseks," kirjeldab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma kommentaaris.

Sageli juurduvad avalikku ruumi stampfraasid, mida kasutatakse küll ohtralt, ent mille sisust saadakse väga erinevat moodi aru. Üks sellistest, mis kõlab sageli regionaalsetele probleemidele lahenduste otsimisel, on "riigi kohaloleku suurendamine”.

Eelmisesse Reformierakonna ja sotside koalitsioonileppesse sai näiteks isegi eraldi kirja pandud, et riigi kohalolekut Ida-Virumaal tuleb suurendada. Endine peaminister Mart Laar tõdes eelmise aasta alguses Postimehes ilmunud artiklis "Viis sammu riigireformini", et Eesti jookseb inimestest tühjaks ja elu maapiirkondades on lõppemas ning riigi kohalolek samuti.

Kui palju ja millega riiki ”kohtadele” juurde tuua ning milline oleks paras kogus, on sootuks keerulised küsimused, millele vastuste otsimise raskes ja palju aega nõudvas töös kipub asjaosalist ennast sihtpunktis aina vähemaks jääma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on olemas selline asi nagu avalike teenuste roheline raamat. Muu hulgas tunnistatakse seal, et avalikud teenused muutuvad inimestele vähem kättesaadavaks. Selle põhjus on, et e-teenuste arendamine ja riigiasutuste teenindusbüroode külastatavuse vähenemine toob kaasa nende koomale tõmbamise, mille tagajärjel muutuvad seni maakonnakeskuses osutatud teenused nüüd kättesaadavaks vaid üksikutes suuremates regioonikeskustes.

Nendest kolm on Tallinn, Tartu ja Pärnu. Virumaal võtavad armutus võitluses keskuse pärast punktivõite kord Rakvere, kord Jõhvi. Piirkonna suurimale, 60 000 elanikuga linnale Narvale jäävad enamasti vaid tühjad pihud ja võimalus tunnistada, et jälle viiakse jupike riiki ära.

Eelmisel nädalal kired lõkkele löönud maanteeameti plaan koondada sõidueksamite läbiviimine Virumaal vaid Rakveresse on üks järjekordne klassikaline näide.

Kui püütakse teada saada, milles seisneb võit, kui Rakverest neli korda suurema linna Narva inimesed peavad hakkama käima eksamit (ja vahel ka õppesõite) tegemas 120 kilomeetri kaugusel Rakveres, soovitavad ümberkorraldusplaani lõvidena kaitsvad maanteeameti juhid vaadata terve Eesti kaarti. Võib vaadata palju tahes, aga ikka on Narva ja Rakvere vahemaa 120 kilomeetrit ja elanike arvu tähistav sõõr kaardil on Narval tunduvalt suurem kui Rakverel. Nende vahele jäävad veel Jõhvi ja Kohtla-Järve, kus elanikke kokku kolm korda rohkem kui väge täis Virumaa linnas.

Veider on ka põhjendus, et eksamite läbiviimise koondamine vähestesse linnadesse kujutab endast võitlust selles valdkonnas vohava korruptsiooniga. Viimastel aastatel on kaitsepolitsei tuvastanud päris palju korruptsioonijuhtumeid Tallinna linnavalitsuses. Kas seetõttu peaks riigikogu viima pealinna üle Kärdlasse või Kilingi-Nõmmele?

Või kui öeldakse, et mitu korda elus inimene ikka sõidueksamit peab tegema, korra võib ju selle nimel ka pikema sõidu ette võtta, siis võiks järgmisena maakondadest kaotada ka perekonnaseisutoimingute vormistamise. Mitu korda üks inimene ikka sünnib või abiellub?

Arusaadav, et olukorras, kus elanike arv väheneb enamikus maakondades ja paljud asjad saab kiiresti korda arvuti abil, vajab ka riigiasutuste võrk muutmist. Tegelikult ongi seda pidevalt tehtud, ilma et sel puhul oleks riigireformi lipp vardasse tõmmatud. Samas ei tohi eeldada, et riigi kohalolekuks jääbki vaid internetilevi ja portaalile eesti.ee ligipääsu kindlustamine, mis peaks jääma justkui piisavaks universaalseks asendusrohuks enamikule senistele avalikele teenustele. Reaalselt vajalike teenuste inimestest üha kaugemale viimine jätkab riigi kohaloleku vähendamist, mitte suurendamist.

Selliste ümberkorralduste puhul tekitab veel pahameelt ka see silmakirjalikkus, millega neid esitletakse. Kui öeldaks otse, et vaja on riigi raha kokku hoida ja kuna teenuse kasutajaid on väheseks jäänud, pole mõistlik büroo uksi enam lahti hoida, siis rõõmu see ei teeks, aga aru võiks saada. Kui aga selle asemel hakatakse ajama moosijuttu, et see toimub klientide endi parema teenindamise nimel, siis just see ajabki vihaseks.

Seaduspärasuseks on kujunenud ka see, et riigiasutuste taandumine maakondadest toimub suuremate probleemideta. Ent kui päevakorrale kerkib pealtnäha hea idee mõne riigiasutuse pealinnast väljaviimiseks, siis leidub kohe kümneid põhjusi, miks seda teha ei saa.

Mitu presidendikandidaati on lubanud hakata välispoliitika kõrval pöörama rohkem tähelepanu ka sisepoliitikale. Eelseisvates debattides oleks neil õige aeg pakkuda välja konkreetne sisu sellele, mida nende jaoks tähendab "riigi kohaloleku suurendamine maakondades".

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.