Erik Gamzejev: maanteeameti eksamite koondamine on klassikaline näide ”riigi kohaloleku suurendamisest” ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

"Kui öeldaks otse, et vaja on riigi raha kokku hoida ja kuna teenuse kasutajaid on väheseks jäänud, pole mõistlik büroo uksi enam lahti hoida, siis rõõmu see ei teeks, aga aru võiks saada. Kui aga selle asemel hakatakse ajama moosijuttu, et see toimub klientide endi parema teenindamise nimel, siis just see ajabki vihaseks," kirjeldab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma kommentaaris.

Sageli juurduvad avalikku ruumi stampfraasid, mida kasutatakse küll ohtralt, ent mille sisust saadakse väga erinevat moodi aru. Üks sellistest, mis kõlab sageli regionaalsetele probleemidele lahenduste otsimisel, on "riigi kohaloleku suurendamine”.

Eelmisesse Reformierakonna ja sotside koalitsioonileppesse sai näiteks isegi eraldi kirja pandud, et riigi kohalolekut Ida-Virumaal tuleb suurendada. Endine peaminister Mart Laar tõdes eelmise aasta alguses Postimehes ilmunud artiklis "Viis sammu riigireformini", et Eesti jookseb inimestest tühjaks ja elu maapiirkondades on lõppemas ning riigi kohalolek samuti.

Kui palju ja millega riiki ”kohtadele” juurde tuua ning milline oleks paras kogus, on sootuks keerulised küsimused, millele vastuste otsimise raskes ja palju aega nõudvas töös kipub asjaosalist ennast sihtpunktis aina vähemaks jääma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on olemas selline asi nagu avalike teenuste roheline raamat. Muu hulgas tunnistatakse seal, et avalikud teenused muutuvad inimestele vähem kättesaadavaks. Selle põhjus on, et e-teenuste arendamine ja riigiasutuste teenindusbüroode külastatavuse vähenemine toob kaasa nende koomale tõmbamise, mille tagajärjel muutuvad seni maakonnakeskuses osutatud teenused nüüd kättesaadavaks vaid üksikutes suuremates regioonikeskustes.

Nendest kolm on Tallinn, Tartu ja Pärnu. Virumaal võtavad armutus võitluses keskuse pärast punktivõite kord Rakvere, kord Jõhvi. Piirkonna suurimale, 60 000 elanikuga linnale Narvale jäävad enamasti vaid tühjad pihud ja võimalus tunnistada, et jälle viiakse jupike riiki ära.

Eelmisel nädalal kired lõkkele löönud maanteeameti plaan koondada sõidueksamite läbiviimine Virumaal vaid Rakveresse on üks järjekordne klassikaline näide.

Kui püütakse teada saada, milles seisneb võit, kui Rakverest neli korda suurema linna Narva inimesed peavad hakkama käima eksamit (ja vahel ka õppesõite) tegemas 120 kilomeetri kaugusel Rakveres, soovitavad ümberkorraldusplaani lõvidena kaitsvad maanteeameti juhid vaadata terve Eesti kaarti. Võib vaadata palju tahes, aga ikka on Narva ja Rakvere vahemaa 120 kilomeetrit ja elanike arvu tähistav sõõr kaardil on Narval tunduvalt suurem kui Rakverel. Nende vahele jäävad veel Jõhvi ja Kohtla-Järve, kus elanikke kokku kolm korda rohkem kui väge täis Virumaa linnas.

Veider on ka põhjendus, et eksamite läbiviimise koondamine vähestesse linnadesse kujutab endast võitlust selles valdkonnas vohava korruptsiooniga. Viimastel aastatel on kaitsepolitsei tuvastanud päris palju korruptsioonijuhtumeid Tallinna linnavalitsuses. Kas seetõttu peaks riigikogu viima pealinna üle Kärdlasse või Kilingi-Nõmmele?

Või kui öeldakse, et mitu korda elus inimene ikka sõidueksamit peab tegema, korra võib ju selle nimel ka pikema sõidu ette võtta, siis võiks järgmisena maakondadest kaotada ka perekonnaseisutoimingute vormistamise. Mitu korda üks inimene ikka sünnib või abiellub?

Arusaadav, et olukorras, kus elanike arv väheneb enamikus maakondades ja paljud asjad saab kiiresti korda arvuti abil, vajab ka riigiasutuste võrk muutmist. Tegelikult ongi seda pidevalt tehtud, ilma et sel puhul oleks riigireformi lipp vardasse tõmmatud. Samas ei tohi eeldada, et riigi kohalolekuks jääbki vaid internetilevi ja portaalile eesti.ee ligipääsu kindlustamine, mis peaks jääma justkui piisavaks universaalseks asendusrohuks enamikule senistele avalikele teenustele. Reaalselt vajalike teenuste inimestest üha kaugemale viimine jätkab riigi kohaloleku vähendamist, mitte suurendamist.

Selliste ümberkorralduste puhul tekitab veel pahameelt ka see silmakirjalikkus, millega neid esitletakse. Kui öeldaks otse, et vaja on riigi raha kokku hoida ja kuna teenuse kasutajaid on väheseks jäänud, pole mõistlik büroo uksi enam lahti hoida, siis rõõmu see ei teeks, aga aru võiks saada. Kui aga selle asemel hakatakse ajama moosijuttu, et see toimub klientide endi parema teenindamise nimel, siis just see ajabki vihaseks.

Seaduspärasuseks on kujunenud ka see, et riigiasutuste taandumine maakondadest toimub suuremate probleemideta. Ent kui päevakorrale kerkib pealtnäha hea idee mõne riigiasutuse pealinnast väljaviimiseks, siis leidub kohe kümneid põhjusi, miks seda teha ei saa.

Mitu presidendikandidaati on lubanud hakata välispoliitika kõrval pöörama rohkem tähelepanu ka sisepoliitikale. Eelseisvates debattides oleks neil õige aeg pakkuda välja konkreetne sisu sellele, mida nende jaoks tähendab "riigi kohaloleku suurendamine maakondades".

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Juncker ja TuskJuncker ja Tusk
Eestisse saabuvad Juncker ja Tusk

Neljapäeval saabuvad Eestisse kahepäevasele visiidile Euroopa Komisjoni 28 liiget eesotsas Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga ning samuti Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.
Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Uuendatud: 21:30 
Pärnu tantsulapsed ööbivad Tallinna 21. keskkoolis.Pärnu tantsulapsed ööbivad Tallinna 21. keskkoolis.
Laulu- ja tantsupeolisi majutatakse 44 koolimajas

Laulu- ja tantsupeole saabunud lapsed ja noored ööbivad traditsiooniliselt Tallinna koolimajades. Enam kui 19 tuhat noort mahutatakse ära 44 Tallinna ja Harjumaa kooli.

Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna sisenemas vanalinna restorani, kus nad oma otsusest ajakirjanikke teavitasid.Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna sisenemas vanalinna restorani, kus nad oma otsusest ajakirjanikke teavitasid.
Margus Tsahkna: ma ei välista uue erakonna loomist

IRL-i eelmine esimees, äsja parteist lahkunud Margus Tsahkna kinnitab, et ta jätkab poliitikas ning ei välista uue erakonna loomist.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics