Soome PENi seisukoht Kaur Kenderi teose ”Untitled 12” ja kirjaniku eneseväljendusvabaduse asjas ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

"Kirjaniku töö on uurida, mida tähendab olla inimene. Kirjanik peab uurima alasid, mis võivad olla sotsiaalsed ja moraalsed tabud. Iseäranis praeguses maailmas, kui need tabud on samal ajal meelelahutustööstuse loojutustamise keskpunkt ja müügiartikkel: surm, sarimõrvarid, pornograafia, pedofiilia," leiab kirjanike sõnavabadusorganisatsioon Soome PEN oma pöördumises.

Seksuaalsuse ja perverssuste kirjeldused ei ole kirjanduses midagi uut. Markii de Sade seadis sotsiaalsed normid kahtluse alla juba enam kui 200 aastat tagasi. James Joyce’i ”Ulysses” tembeldati ilmumise aegu pornograafiliseks. Piire on kombanud D. H. Lawrence’i ”Lady Chatterley armuke”, Jean Genet’ ”Querelle” ja mitmed Henry Milleri raamatud.

Nii mõnedki 20. sajandi teise poole etableerunud kirjanike romaanid, näiteks ”Tabu” (Timo K. Mukka), ”Kellavärgiga apelsin” (Anthony Burgess), ”Lolita” (Vladimir Nabokov), ”Adolfi loss” (Norman Mailer) ja ”Ameerika psühhopaat” (Bret Easton Ellis) on kujutanud seksi alaealisega või mänginud selle mõttega.

Kirjaniku töö on uurida, mida tähendab olla inimene. Kirjanik peab uurima alasid, mis võivad olla sotsiaalsed ja moraalsed tabud. Iseäranis praeguses maailmas, kui need tabud on samal ajal meelelahutustööstuse loojutustamise keskpunkt ja müügiartikkel: surm, sarimõrvarid, pornograafia, pedofiilia.

Alaealiste kaitsmisest on tänapäeva maailmas keskne suund saanud. Samal ajal levib anonüümne netiporno aina laiemalt ja laiemalt. Kirjanduse kaudu toimuv perverssuste lahkamine võib olla ebameeldiv, ent see on ka vältimatu, kui me ei taha sulgeda silmi tegelikkuse ees, kus me elame. Siia kõrvale võiks paigutada raamatud sõjast, mida kuigi sageli moraalituses ei süüdistata.

Vastumeelseks ja vältimatuks võiks nimetada näiteks dokumentaalse täpsusega kujutatud genotsiidi, mida kujutatakse Jonathan Littelli romaanis ”Heatahtlikud”. Littell sai raamatu eest Gouncourt’i kirjandusauhinna, end samal ajal süüdistati teda ka vägivallapornos.

Kenderi jutustus ”Untitled 12” on groteskne õudusjutt seksmaniaki ja sarimõrvari psüühilisest kokkujooksmisest. Loost saab piiblivihjete ja absurdse liialdamise läbi pornograafia paroodia, mille lõpp on laenatud markii de Sade’i raamatust ”Soodoma 120 päeva”. Peategelase kinnismõtted toovad meelde ka Philip Rothi ”Portnoy tõve”, kus ”pihkupeksmise Raskolnikov”, seksihull Alex üritab vahekorda astuda kõige elava ja surnuga.

Kender ei kasuta lugeja olukorda kergendavat kõiketeadjat jutustajat, vaid viib lugeja otse peategelase pähe. Selline jutustamise strateegia on tema raamatutele omane. Heites tekstist kõrvale kõik vastumeelset teemat raamistava materjali, näitab ta ainult seda, mis on heakskiidetud kultuuri- ja meelelahutusteoste tegelik sisu, kui žanripõhine täide kõrvaldada.

”Kui Katja Kettu ”Ämmaemandast” või Ellise ”Ameerika psühhopaadist” kõrvaldada kõik peale vägivalla, saab minu novelli,” ütles Kender intervjuus. Süüdistused lapspornograafias on absurdsed, pigem oleks novell olnud suurepärane materjal sellekevadise Helsingi ülikooli loengusarjaks ”Kirjandus ja kurjus”, mille kirjeldust sobib siinkohal tsiteerida:

”Loengutes tutvume sellega, kuidas kurjus on avaldunud iseäranis Euroopa ilukirjanduses, ent kõneleme ja filosoofilise ja sotsioloogilise uurimuse kurjusest. Iseäranis süvenetakse nn ilukirjanduse ajaloo kuulsatesse kurjadesse tegelastesse, inimliku ja üleloomuliku kurjuse kujutamisse ilukirjanduses, vägivalla representeerimisse, šokeerimisse ja transgressiooni ilukirjanduses, aga räägitakse ka kirjanduse ohtudest, sellest, kuidas ”halb” kirjandus on ebamoraalne või toob kaasa halbu tagajärgi. Kursus pakub laiapõhjalist sissejuhatust kurjuse temaatikasse ilukirjanduses.”

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.