Soome PENi seisukoht Kaur Kenderi teose ”Untitled 12” ja kirjaniku eneseväljendusvabaduse asjas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Kirjaniku töö on uurida, mida tähendab olla inimene. Kirjanik peab uurima alasid, mis võivad olla sotsiaalsed ja moraalsed tabud. Iseäranis praeguses maailmas, kui need tabud on samal ajal meelelahutustööstuse loojutustamise keskpunkt ja müügiartikkel: surm, sarimõrvarid, pornograafia, pedofiilia," leiab kirjanike sõnavabadusorganisatsioon Soome PEN oma pöördumises.

Seksuaalsuse ja perverssuste kirjeldused ei ole kirjanduses midagi uut. Markii de Sade seadis sotsiaalsed normid kahtluse alla juba enam kui 200 aastat tagasi. James Joyce’i ”Ulysses” tembeldati ilmumise aegu pornograafiliseks. Piire on kombanud D. H. Lawrence’i ”Lady Chatterley armuke”, Jean Genet’ ”Querelle” ja mitmed Henry Milleri raamatud.

Nii mõnedki 20. sajandi teise poole etableerunud kirjanike romaanid, näiteks ”Tabu” (Timo K. Mukka), ”Kellavärgiga apelsin” (Anthony Burgess), ”Lolita” (Vladimir Nabokov), ”Adolfi loss” (Norman Mailer) ja ”Ameerika psühhopaat” (Bret Easton Ellis) on kujutanud seksi alaealisega või mänginud selle mõttega.

Kirjaniku töö on uurida, mida tähendab olla inimene. Kirjanik peab uurima alasid, mis võivad olla sotsiaalsed ja moraalsed tabud. Iseäranis praeguses maailmas, kui need tabud on samal ajal meelelahutustööstuse loojutustamise keskpunkt ja müügiartikkel: surm, sarimõrvarid, pornograafia, pedofiilia.

Alaealiste kaitsmisest on tänapäeva maailmas keskne suund saanud. Samal ajal levib anonüümne netiporno aina laiemalt ja laiemalt. Kirjanduse kaudu toimuv perverssuste lahkamine võib olla ebameeldiv, ent see on ka vältimatu, kui me ei taha sulgeda silmi tegelikkuse ees, kus me elame. Siia kõrvale võiks paigutada raamatud sõjast, mida kuigi sageli moraalituses ei süüdistata.

Vastumeelseks ja vältimatuks võiks nimetada näiteks dokumentaalse täpsusega kujutatud genotsiidi, mida kujutatakse Jonathan Littelli romaanis ”Heatahtlikud”. Littell sai raamatu eest Gouncourt’i kirjandusauhinna, end samal ajal süüdistati teda ka vägivallapornos.

Kenderi jutustus ”Untitled 12” on groteskne õudusjutt seksmaniaki ja sarimõrvari psüühilisest kokkujooksmisest. Loost saab piiblivihjete ja absurdse liialdamise läbi pornograafia paroodia, mille lõpp on laenatud markii de Sade’i raamatust ”Soodoma 120 päeva”. Peategelase kinnismõtted toovad meelde ka Philip Rothi ”Portnoy tõve”, kus ”pihkupeksmise Raskolnikov”, seksihull Alex üritab vahekorda astuda kõige elava ja surnuga.

Kender ei kasuta lugeja olukorda kergendavat kõiketeadjat jutustajat, vaid viib lugeja otse peategelase pähe. Selline jutustamise strateegia on tema raamatutele omane. Heites tekstist kõrvale kõik vastumeelset teemat raamistava materjali, näitab ta ainult seda, mis on heakskiidetud kultuuri- ja meelelahutusteoste tegelik sisu, kui žanripõhine täide kõrvaldada.

”Kui Katja Kettu ”Ämmaemandast” või Ellise ”Ameerika psühhopaadist” kõrvaldada kõik peale vägivalla, saab minu novelli,” ütles Kender intervjuus. Süüdistused lapspornograafias on absurdsed, pigem oleks novell olnud suurepärane materjal sellekevadise Helsingi ülikooli loengusarjaks ”Kirjandus ja kurjus”, mille kirjeldust sobib siinkohal tsiteerida:

”Loengutes tutvume sellega, kuidas kurjus on avaldunud iseäranis Euroopa ilukirjanduses, ent kõneleme ja filosoofilise ja sotsioloogilise uurimuse kurjusest. Iseäranis süvenetakse nn ilukirjanduse ajaloo kuulsatesse kurjadesse tegelastesse, inimliku ja üleloomuliku kurjuse kujutamisse ilukirjanduses, vägivalla representeerimisse, šokeerimisse ja transgressiooni ilukirjanduses, aga räägitakse ka kirjanduse ohtudest, sellest, kuidas ”halb” kirjandus on ebamoraalne või toob kaasa halbu tagajärgi. Kursus pakub laiapõhjalist sissejuhatust kurjuse temaatikasse ilukirjanduses.”

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: