Sõerd: Hispaaniale ja Portugalile tuleks kehtestada reaalsed trahvid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) leiab, et eelarve reegleid rikkunud Hispaaniale ja Portugalile tuleks kehtestada reaalsed trahvid. Selline tegevus suurte Euroopa Liidu riikide poolt võib tema sõnul viia uue võlakriisini.

Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas kirjutas oma blogis, et Hispaania ja Portugal võivad Euroopa Liidu eelarvereeglite rikkumise eest pääseda nulltrahviga.

Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluv Sõerd seletas ERR-i uudisteportaalile, miks nulltrahviga karistamine ei ole hea mõte.

"Euroopa Liit on hiljutisest võlakriisist tulenevalt kehtestanud uued eelarvereeglid. Paraku tegelikkus on selline, et mõned liikmesriigid täidavad kokkulepet, mõned riigid mitte. Tasub meelde tuletada, et just finantsturud hakkasid lõdva eelarvepoliitika ja ülajõu käiva võlaga riike survestama ja laenud läksid nendele riikidele kallimaks. Laenu on aga kogu aeg juurde vaja, sest praktika on selline, et vanu laene finantseeritakse uute laenudega. Lisaks uutele eelarvereeglitele hakkas aga ka Euroopa Keskpank järelturult riikide võlakirju kokku ostma, mistõttu turusurve leevenes," selgitas ta tausta.

Eelarve reeglite mittetäitmine viiks võlakriisini

"Kui nüüd selles olukorras uusi eelarvereegleid ei täideta ja seda eelkõige nende suurriikide poolt, millistel on suur mõju finantsstabiilsusele, siis tekib uue võlakriisi oht. Rõhutan, et võlakriis ei ole tänaseni lõplikult lahenenud ja uue kriisi tekke risk on suur," lausus Sõerd.

Sellest tulenevalt peavad Sõerdi arvates riigid reegleid täitma ja rikkujate suhtes peavad rakenduma sanktsionid. "Need peavad olema reaalsed trahvid ja kohustuslikud deposiidid, mitte nulltrahvid, mille mõju on küsitav, kui mitte olematu," leidis Sõerd.

Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes saab Sõerdi sõnul välja tuua täiesti vastandlikud põhimõtted ja väärtushinnangud. "Ühel pool on riigid, millised ilmselgelt kulutavad rohkem kui on võimalusi, mille tulemusel on ette ära kulutatud mitme järgmise aasta eelarvetulud. Tänased kulud, sealhulgas reeglina mitte investeeringud, aga suuresti ka jooksvad kulud, jäävad tulevastele põlvkondadele tasumiseks," rääkis ta.

Teisel pool on Sõerdi hinnangul vastutustundlikuma suhtumisega riigid, millistel on üldiselt põhimõte, et ülejõu elada ei saa ja arusaamine, nagu ka kogu eelnev praktika on näidanud, et eelarvereeglitest taganemine viib varem või hiljem võlakriisini ja majandusliku hävinguni.

"Eesti võiks olla sellest vastutustundlikust põhimõttest lähtuvate riikide hulgas. Siin on ka Saksamaa, Rootsi ja paljud teised edukad riigid," lõpetas Sõerd.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema