Sõerd: Hispaaniale ja Portugalile tuleks kehtestada reaalsed trahvid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) leiab, et eelarve reegleid rikkunud Hispaaniale ja Portugalile tuleks kehtestada reaalsed trahvid. Selline tegevus suurte Euroopa Liidu riikide poolt võib tema sõnul viia uue võlakriisini.

Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas kirjutas oma blogis, et Hispaania ja Portugal võivad Euroopa Liidu eelarvereeglite rikkumise eest pääseda nulltrahviga.

Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluv Sõerd seletas ERR-i uudisteportaalile, miks nulltrahviga karistamine ei ole hea mõte.

"Euroopa Liit on hiljutisest võlakriisist tulenevalt kehtestanud uued eelarvereeglid. Paraku tegelikkus on selline, et mõned liikmesriigid täidavad kokkulepet, mõned riigid mitte. Tasub meelde tuletada, et just finantsturud hakkasid lõdva eelarvepoliitika ja ülajõu käiva võlaga riike survestama ja laenud läksid nendele riikidele kallimaks. Laenu on aga kogu aeg juurde vaja, sest praktika on selline, et vanu laene finantseeritakse uute laenudega. Lisaks uutele eelarvereeglitele hakkas aga ka Euroopa Keskpank järelturult riikide võlakirju kokku ostma, mistõttu turusurve leevenes," selgitas ta tausta.

Eelarve reeglite mittetäitmine viiks võlakriisini

"Kui nüüd selles olukorras uusi eelarvereegleid ei täideta ja seda eelkõige nende suurriikide poolt, millistel on suur mõju finantsstabiilsusele, siis tekib uue võlakriisi oht. Rõhutan, et võlakriis ei ole tänaseni lõplikult lahenenud ja uue kriisi tekke risk on suur," lausus Sõerd.

Sellest tulenevalt peavad Sõerdi arvates riigid reegleid täitma ja rikkujate suhtes peavad rakenduma sanktsionid. "Need peavad olema reaalsed trahvid ja kohustuslikud deposiidid, mitte nulltrahvid, mille mõju on küsitav, kui mitte olematu," leidis Sõerd.

Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes saab Sõerdi sõnul välja tuua täiesti vastandlikud põhimõtted ja väärtushinnangud. "Ühel pool on riigid, millised ilmselgelt kulutavad rohkem kui on võimalusi, mille tulemusel on ette ära kulutatud mitme järgmise aasta eelarvetulud. Tänased kulud, sealhulgas reeglina mitte investeeringud, aga suuresti ka jooksvad kulud, jäävad tulevastele põlvkondadele tasumiseks," rääkis ta.

Teisel pool on Sõerdi hinnangul vastutustundlikuma suhtumisega riigid, millistel on üldiselt põhimõte, et ülejõu elada ei saa ja arusaamine, nagu ka kogu eelnev praktika on näidanud, et eelarvereeglitest taganemine viib varem või hiljem võlakriisini ja majandusliku hävinguni.

"Eesti võiks olla sellest vastutustundlikust põhimõttest lähtuvate riikide hulgas. Siin on ka Saksamaa, Rootsi ja paljud teised edukad riigid," lõpetas Sõerd.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: