Maakohus annab Tere saneerimiskava ekspertide üle otsustamise ringkonnakohtu kätte ({{commentsTotal}})

Tere piimatööstuse oamnik Oliver Kruuda.
Tere piimatööstuse oamnik Oliver Kruuda. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Oliver Kruuda juhitava piimatöötleja AS Tere saneerimiskavale ekspertide määramine on võlausaldajate poolt vaidlustud ning Harju maakohus saadab vastavad määruskaebused otsustamiseks edasi ringkonnakohtule.

"Kohtu poolt ekspertide määramine on suurimate võlausaldajate, sealhulgas DnB Panga ja Nordea Banki Eesti filiaali poolt vaidlustatud. Harju maakohtu 12. mai määruse peale on võlausaldajate poolt esitatud määruskaebused, milliseid maakohtu kohtunik ei rahuldanud," teatas maakohus. "Samas esineb kohtuniku hinnangul saneerimiskava kohta esitatud ekspertarvamuses puudusi ja ebaselgusi, mille lahendamine võtab aega, kuna tuleks ekspertidelt nõuda puuduste kõrvaldamist ning oma seisukohtade täpsustamist."

Kuna määrus on vaidlustatud ning ekspertarvamus puudustega, pidas kohus otstarbekaks saata esitatud määruskaebused Tallinna ringkonnakohtule ning minna ekspertarvamusega edasi pärast ringkonnakohtu lahendit.

Postimees kirjutas kolmapäeval, et Tere piimatööstuse saneerimiskava ei ole kohtu poolt määratud ekspertide hinnangul tõenäoliselt edukas, kuna see keskendub vaid võlausaldajate nõuete ümberkujundamisele.

Tere esitas aasta alguses avalduse ettevõtte saneerimise läbiviimiseks ning kohus algatas 18. veebruaril selle põhjal saneerimismenetluse. Tere poolt esitatud saneerimiskava ei saanud aprillis toimunud hääletusel võlausaldajatelt vajalikku toetust ja jäi vastu võtmata. Seejärel kasutas Tere seadusest tulenevat õigust ning esitas võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Seetõttu otsustas Harju maakohtu kohtunik Hannes Olev 12. mai määrusega määrata saneerimiskava hindamiseks eksperdid Toomas Saarma ja Urmas Võimre​ ning pidi võtma seisukoha saneerimiskava kinnitamise osas 11. juulil, selgitab maakohus pressiteates.

Saarma ja Võimre eksperthinnangu järgi ei saa üksnes ühele abinõule rajatud saneerimismenetlus olla edukas ning see iseloomustab pigem pankrotimenetlust, mitte saneerimist. "Erakordselt pikk saneerimistähtaeg – kümme aastat – osundab Tere liigsuurele võlakoormale ning suutmatusele täita võlakohustused mõistliku tähtaja jooksul," nentisid eksperdid.

Ekspertides tekitas küsimusi ka see, et saneerimiskavas pole peetud vajalikuks rakendada juhtimisstruktuuri muutmist, tegevuse kontsentreerimist mõnele konkreetsele tootegrupile või teenusele, täiendavate omafinantseeringute tegemist ja võõrfinantseeringute kaasamist, täiendavate tagatiste andmist või varade osalist võõrandamist.

Saneerimiskavas on toodud välja Tere plaan jagada ettevõtte majandustegevus vastavalt tootmisüksustele ära kolme tütarettevõtte vahel, mis võimaldaks vajaduse korral ühe või mitme tootmisüksuse müüki, kuid samas pole varade müümist saneerimisabinõuna kavandatud.

Tere piimatööstuse omanik Oliver Kruuda eksperthinnanguga nõus ei ole ning kavatseb selle vaidlustada. "Kahetsusväärselt on kohtu poolt määratud eksperdid eksinud seaduse nõuete vastu ning esitanud oma arvamuse viisil, mis ei vasta seaduse nõuetele," märkis Kruuda 30. juunil võlausaldajatele saadetud teavituskirjas.

Toimetaja: Indrek Kuus



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema