Pärnumaal seiklema läinud kaheaastase poisi leidsid jahimehed ({{commentsTotal}})

Aegviidu saab nii kergliiklustee kui tervisespordikeskuse.
Aegviidu saab nii kergliiklustee kui tervisespordikeskuse. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Teisipäeva õhtul läks Pärnumaal koduhoovist kaduma kaheaastane poiss, kelle leidsid pärast kolm tundi kestnud otsinguid politseile appi tulnud jahimehed, lapsega oli kõik korras ja arstiabi ta ei vajanud.

Politsei sai kell 17.50 teate vanematelt, kes ei leidnud Tori vallas Selja külas maja terrassi juures mänginud kaheaastast poissi üles.

Kella 17 paiku oli laps mänginud maja ees ja viis minutit hiljem vanem enam poissi ei näinud ning omade jõududega alustatud otsingud tulemust ei andnud.

Kell 18.15 jõudis sündmuskohale piirkonnapolitseinik, kes alustas otsingute koordineerimisega ning lähikonna metsas alustas otsinguid esimene ahelik.

Sündmuskohale kutsuti täiendavad politseijõud koos teenistuskoertega ning lisaks sellele olid kaasatud kohalikud elanikud ja jahimehed.

Kell 19.45 leidsid otsingutel vabatahtlikult abistanud jahimehed Murru teelt lapse jalajälje ning jälgi mööda minnes leiti laps kell 20.15 Murru külas talu hoovist, mis on lapse kodust umbes kolme kilomeetri kaugusel.

Kiirabi kontrollis matkaselli tervist ja temaga oli kõik korras.

"Mul on hea meel, et elanikkond nii aktiivselt kaasa lõi ja nii rohkearvuliselt otsingutesse panustas. Tänan kõiki inimesi, kes perele ja politseile appi tulid ning väikese matkaselli turvaliselt koju aitasid," ütles piirkonnapolitseinik Piret Dreimann.

Kokku oli otsingutega seotud 20 politseinikku ja 62 vabatahtlikku. Lisaks teenistuskoerad ja helikopter, kohale oli tulnud ka ESTSAR vabatahtlike rühm.

Toimetaja: Marek Kuul



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: