Türgi tahab Süüriaga suhteid parandada ({{commentsTotal}})

{{1468417705000 | amCalendar}}

Türgi vihjas, et tahab arendada Süüriaga häid suhteid. Seni on Ankaral olnud naaberriigi suhtes vastupidine poliitika.

Türgi-Süüria diplomaatilised suhted said kannatada pärast Süüria konflikti algust 2011. aastal. Pärast seda on Türgi korduvalt öelnud, et regiooni tooks rahu vaid see, kui Süüria president Bashar al-Assad võimult lahkuks, vahendasid BBC ja "Aktuaalne kaamera".

Türgi peaminister Binali Yildirim aga rõhutas televisiooni otseülekandes, et võitluseks terrorismi vastu ja regiooni stabiilsuseks on vaja häid sidemeid Süüriaga.

"Meie suurim ja pöördumatu eesmärk on arendada häid suhteid Süüria ja Iraagiga ja kõigi meie Vahemere ja Musta mere äärsete naabritega," ütles Yildirim.

"Me normaliseerisime suhted Venemaa ja Iisraeliga. Ma olen kindel, et normaliseerime suhted ka Süüriaga. Et võitlus terrorismiga oleks edukas, peab Süüriasse ja Iraaki saabuma rahu," lisas peaminister.

Yildirim on alates ametisse astumisest maikuus korduvalt öelnud, et Türgi peab suurendama oma sõprade ja vähendama vaenlaste hulka.

Juunis teatas Türgi kuu aasta pikkuse vahe järel diplomaatiliste suhete taastamisest Iisraeliga ning vabandas Vene sõjalennuki allatulistamise pärast Türgi-Süüria piiril mullu novembris.

Türgi kursimuutuse ja suhete parandamise taga seisab habras siseriiklik julgeolek, mida on põhjustanud erinevad rünnakud nii islamiäärmuslaste kui ka kurdide poolt, keda Türgi näeb terroristidena. Nii näiteks on ainuüksi viimase nädala jooksul kurdi võitlejad kaks korda rünnanud Türgi korrakaitsjaid riigi kaguosas, tappes ühtekokku kolm politseinikku ja kolm sõjaväelast.

Türgi president Tayyip Erdogan on küll olnud Bashar al-Assadi režiimi suur kriitik, end kurdiküsimuses on nad ühel meelel. Mõlemad mehed on olnud Kurdistani iseseisvumise vastu juba pikka aega. Selles valguses on Türgi jaoks olulisem Süüria terviklikkus ja kurdide ambitsioonide kärpimine kui al-Assadi saatus.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: